Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939
septembril. Seda kasutasid
ära Moskva võimud, väites et Balti riikide sadamad peidavad Poola allveelaevu ja sealsed
valitsusringkonnad toetavad nende aktsioone. Selle survestamise ja Eesti valitsuse järelandmiste
tagajärjel sõlmiti lõpuks Eesti ja Nõukogude Liidu vahel baasideleping, mis põhimõtteliselt tõi
kaasa Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamise
Laveerimine Saksa ja NL vahel.
Oli vähene ja edutu. Sõjaliselt tehti koostööd Saksaga, aga politiliselt hoiduti sellest. Loodeti
vaikselt, et äkki läheb nendevaheline sõda Eestist mööda. Ainsaks lootuseks jäigi, et ehk
õnnestub nad üksteise vastu välja mängida.
Eestile olid ohtlikud nii Nõukogude Liit kui ka Saksamaa, seetõttu pidi ta nende kahe vahel
laveerima. Lääneriigid ise olid Saksamaa suhtes abitud, Rahvasteliit jõuetu. Eesti orienteerus
Saksamaale. Nõukogude survele ka mõningane allumine. 1932 - mittekallaletungileppe
sõlmimine Eestiga.
Nõuk. Liidu noot 28
annaabi.ee 
