Mein Kampf
peab eluliselt välti-matuks? Või peab ta lahkuma? Või ikkagi jääma?
Iseloomuga inimene sattub sel juhul lahendamatusse konflikti selle, mida ta peab vajalikuks ja
lihtsa korralikkuse, või, öelgem parem, lihtsa aususe vahel.
Kus siin leida piir selle kohustuse, mille sinule paneb ühiskond ja selle kohustuse, mille sinule
paneb isiklik au, vahel?
Tuleb ju igal tegelikul juhil otsustavalt võidelda kõikide katsete vastu alandada teda kuni lihtsa
politikaani rollini.
Ja vastupidi, kas pole siis selge, et just nimelt politikaan hakkab ennast tundma kutsutuna
"tegema" poliitikat just sellepärast, et lõppkokkuvõttes ei kanna vastutust mitte tema, vaid mingi
tabamatu inimhulgake?
Kas pole siis selge, et meie parlamentaarne enamuse printsiip kaevub vältimatult juhi idee enese
alla?
41
Või kas tõesti tegelikult leidub selliseid, kes usuvad, et selles maailmas võlgneb progress tänu