definitsioon: ,, släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimeste, sõpruskondaddele jne. Omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara, mis kujuneb kõikides elavates keeltes eksisteerivate seaduspäraste keeleliste protsesside tagajärjel" (Tender KK 1994: 295). Mis puudutab slängi sõnavarasse, peab tähelepanu pöörama sellele, mis ühiskonnas inimene ringi liiikub ja eelkõige kellega. Slängi ei peeta sobilikuks ajakirjanduses või politiikas. Siin on raske ette aimata, mis on rahva lähedane või üldkeelne. Enamjaolt on släng rohkem iseloomulik noorte seas. Igaüks meist kasutab omapärast erikeelt. Slängi peetakse ka ainulaadseks linnamurdeks. Seda erikeelt võiksid kasutada näiteks: õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid (Loog 1990: 2-3). Kõik meie maailmas on üsnagi seaduspärane
üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid. !1645 läbirääkimiste tegelik algus!) Sõja tagajärjed: 1. inimkaotused Saksamaal 13-21mil. 2. Saksamaa jaotumine 300 väikeriigiks. 3. Majandusarengu peatumine 4. Rootsi-uus suuriik rv politiikas. 5. Prantsusmaa- domineeriv riik Euroopas. Sõja-järgsed läbiräkimised toimusid kahes kohas (Osnabrück- protsetandid + Püha Impeerium & Münster- katoliiklased ja Püha Impeerium). Sveits loodi peale sõda. Rootsi sai endale Balti mere lõuna osa. Hollandi ühendatud provintsidest sai uus riik- Holland. Prantsusmaa sai Elsass-Lotring + muud territooriumid. Hispaanial jäid Prantsusmaaga pikemaks ajaks keerulised suhted.
annaabi.ee 
