Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Rahvakomissariaadile. 1938 oli tsensuur NL Rahvakomissaaride Nõukogu juures
(kõige tähtsamal ametkondlikul positsioonil). 1960. a-tel oli tsensuur korraks Riikliku
Kirjastuskomitee koosseisus, seejärel Ministrite Nõukogu alluvuses. Asutuse uksel
vahetusid sildid, kuid enamasti kasutati sõna Glavlit (Trükiste Riiklike Saladuste
Kaitse Peavalitsus). Omavahel nimetasid selle asutuse ametnikud üksteist
tsensoriteks. Lehe juures aga kutsuti seda isikut poliittoimetajaks. 1960. a-te
keskpaigast nimetasid nad end ka omavahel toimetajateks.
Nõukogude tsensuurile oli ainuomane eel- ja järeltsensuuri ühendamine. Jälgiti
ka raadio- ja telesaateid: enne kui saade eetrisse läks, pidi tsensor selle tekstile loa
andma. Tsensuuri suunas NLKP ja sellega oli seotud julgeolek!
Andmed tsensuuri organisatsioonist, iseloomust ja töömeetoditest olid salastatud.
Tööeeskirjad levisid piiratult ametkondlikuks kasutamiseks. Alusdokumendid tulid
Moskvast