ning protsesside kohta. Teos on kuude peatükki, suuremate rindejoonte ning pöördehetkede järgi. Samuti laskub Keegan veelgi detailsemaks käsitledes diplomaatiat või sõjale järgnenud tagajärgedele. Kui võrrelda ,,Teist maailmasõda" näiteks nõukogude autori, ajaloodoktori Lev Bezõmenski teose ,,Kolmanda riigi lahendatud mõistatused" või ükskõik millise NSVL- us ilmunud ajalookirjutisega, siis on näha kui palju on Bezõmenski teos mõjutatud nõukogude-patriootililisusest ning poliitpropagandast, samas jääb Keegani teos neutraalseks ning annab objektiivse ülevaate. Ma arvan, et raamat on väga hästi õnnestunud, mistõttu on ta üks populaarsemaid ingliskeelses maailmas. ,,Esimene maailmasõda" Teos annab ülevaatliku käsitluse konfliktist ajalises järjestuses, alates Euroopa sõjaajaloo arenemisest, mis justkui satuks 1914. aastal haripunkti. Teos on jagatud üldiste pealkirjadega kümnesse peatükki. Ma arvan, et teose jagamine peatükkidesse ei ole väga
vastaspoole mahategemise eesmärgil (Ehasalu 2008).Sellel teemal on arutlenud ka Tallinna Tehnika Ülikooli lektor Agu Uudelepp. Tema näeb kuidas kogu poliitilise vägikaika vedamise kõrval jääb üldsusele mulje poliitikutest, kui ühtsest matside grupist (Uudelepp 2009). Nii loovadki poliitikud ise endast pildi, mis pole kuigi meeldiv. Propagandasse suhtumise keskmine arvamus on kuskil vahepeal moodustades enamiku. Ajajooksul harjutakse kõigega ning inimesed ei tee enam poliitpropagandast nii palju välja kui enne. Nad võtavad seda kui paratamatust ning ootavad lihtsalt järjekordse valimisperioodi lõppu. 2.2. Propaganda, agitatsioon või populism Tihti on diskussiooni, et milline poliitreklaam peaks olema. Vaieldakse, kas Eestis esinev propaganda on ikka see, milleks seda peetakse ning millist mõju avaldab selle negatiivsem külg. Vahel on ka oma eriala spetsialistidel raske määratleda piire agitatsiooni ja populismi vahel
annaabi.ee 
