Undi looming ja Valtoni ,,Kaheksa jaapanlannat" Valtonil topelt mäng tsensuuriga mäng, mis ärritas. "Loomingu" Raamatukogu ja Nooruse tasalülitamine (ümberkorraldused: sobivamad toimetajad, väheneb moodsa Lääneliku kirjanduse osakaal). Uuenduse ja pessimismi põimumised (Poliitiline taust. Üldtoon läks tumedamaks, kuid uuenduslikud dendentsid ei katke, lähevad edasi. Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud) Madaldumine (massikultuuri pealetulek 1960ndate II poolel) Modernism või postmodernism? (murrang algatatakse 1960ndatel. Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga. Muutuse algus pigem modernistliku taustaga, kuid hiljem postmodernismiga märgid). Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika +
- riigi rahvused (prantsusmaa poliitiline, dünastiline ühtsus mis hakkab looma riiklikult finantseeritud, suunatud kõrgkultuuri) - sugulaslikud hõimud (saksamaa ühine eneseteadvus puudub, on piirkondlikud, poliitiline võim killustatud, kuid hakkab tugevnema ühine etniline eneseteadvus tekib saksa rahvuse poliitiline teadvus esialgu ilma poliitilise ühtsuseta- tee vastupidine kultuuri baasil loodud eneseteadvus mis kulmineerub poliitilisega) Ida-Euroopas on enamus rahvuskultuure kujunenud saksa mudeli järgi (ka eesti). Riigirahvused Taavi ja Rootsi (monarhiad, kunstielu korraldus pr. Mudeli järgi), Saksa mudel Norra , Soome (eneseteadvus tugineb ühisel kultuuril). Nn'Noored rahvused` uusromantismi ideed seostuvad identiteedi välja kujundamisega, Norra ja Soome kunst erineb Rootsi ja Taani omast riigirahvustes ei püüa uusromantism olla rahvuslik/etniline (pr
praktilisest ja ambitsioonikast. 1950. aasta mais teavitati ECSC loomise plaanist, mida tänaseks teatakse kui Shumani deklaratsiooni. Peamised osapooled algselt olid Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa. Shumani ja Monnet’i plaan oli euroopa ühendamine majanduslikust aspektist. Saksa kantsler, Konrad Adenauer, nõustus prantslaste ideedega, kuid lisas ka selle, et tegemist ei ole vaid majandusliku liiduga vaid ka poliitilisega. Aprillis 1951 kirjutasid 6 riiki (Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa) alla Pariisi lepingule. ECSC-s algas töö 1952 ning kestis kuni lepingu aegumiseni juulis 2002, kui ECSC õigused ja kohustused kanti üle Euroopa Ühendusele. ECSC leping oli omapärane mitut moodi. 1. See oli väga ambitsioonikas, millega kaasnes mitte ainult vaba turu loomine, vaid ka rajati vundament ühtsele turule, milleks sel ajal olid mõned põhilisemad materjalid: teras,
rahva seast, rahav meeleoludest välja kasnavutega, vaid tegemist sõpruskondadega, mis mõtleb ainult oma maj heaolule, on rahvast akuged jne). Samas leiti, et sidekanalit rahva ja valitsuse vahel on tarvis. Loodi Isamaaliit. Avalikuks sai selle loomine 7.03.1935. tegelikud ettevalmistustööd olid alanud juba 34 sügisel. 35 1. okt Isamaaliidu I Kongress. Ametlikult väideti, et tegemist ei ole ainuparteiga, väideti, et tegemist on kultuurilise organisatsiooniga, mitte poliitilisega. Kindlalt tegi siiki poliitikat. Sisulist tegevust peale valitsuse kiitmise Isamaaliit ei teinud. Alguses domineerisid selles Põllumeestekogud. Rahvas ristis Isamaaliidu nime isekeskis Saamaliiduks. Isamaaliidus Oidemaa, Kigaste, Suursööt. Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud. Esimene taoline koda oli loodud juba 1924 (Kaubandus- ja Tööstuskoda)
03 keelustatud, aga uuele tasandile jõudi see 35 kevadel. 5.03.35 /-määrus – politiliste erakondade tegevus EWs on peatatud. Eenpalu (endine Einbund). Samas leiti, et sidekanalit rahva ja valitsuse vahel on tarvis. Loodi Isamaaliit. Avalikuks sai selle loomine 7.03.1935. tegelikud ettevalmistustööd olid alanud juba 34 sügisel. 35 1. okt Isamaaliidu I Kongress. Ametlikult väideti, et tegemist ei ole ainuparteiga, väideti, et tegemist on kultuurilise organisatsiooniga, mitte poliitilisega. Kindlalt tegi siiki poliitikat. Sisulist tegevust peale valitsuse kiitmise Isamaaliit ei teinud loodi Riiklik Propaganda Talitus mis tegeles üleriiklike kampaaniate korraldamisega, perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamise kampaania, rahvuslippude soetamise kampaania, laulupidude korraldamine, vabadussõja monumentide püstitamine Valitsus väitis, et tal on tarvis veel mingeid organisatsioone. Hakati moodustama kutsekodasid – erinevate elukutsete esindajatest moodustatud kogud
annaabi.ee 
