tänapäeva. Mida leiad sarnast, mida erinevat—üldsuse poliitikasse suhtumises, elanike kodanikuhariduses (arusaamine oma õigustest, kohustustest ja vabadustest, ühiskonnas kaasarääkimise võimalustest), kodanikuühiskonna arengus, erinevate sektorite omavahelises dialoogis, koostöös? Uskumatu on tõdeda, et tegelikult ei ole muutunud suurt midagi peale info kättesaadavuse, mis on tänu interneti levikule muutunud. Suhtumine poliitikasse ja poliitikutesse ning oma rolli on ikka üldjoontes täpselt sama. *Miks on demokraatlik ühiskond inimesele kõige raskem? Sest see eeldab vastutust oma elu ja heaolu eest ning kaasalöömist ühiskondlikult. *Mis üleüldse on demokraatia? Iga üksiku inimese võimalus muuta oma elu, riiki, ühiskonda, aga seda koostöös teiste inimestega. *Kuidas ühiskonnas demokraatiat säilitada? See eeldab tugevad, koostöövalmis ning terve eluvaatega erakondi. Hetkel minu arvates neid väga palju ei ole.
vaid ka ühiskonna teistele alasüsteemidele, nt. perekonnale ja töösuhetele. Inimesi igapäevaelus ümbritsevad liberaalsed hoiakud välistasid võimu koondumise ühe isiku kätte (Führerprinzip). 2. "Rahvusküsimus" ei olnud nendes maades aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid ning eraldumist taotlevaid rahvusvähemusi oli vähe. 3. Töölisliikumine oli inkorporeeritud poliitilisse süsteemi. Sotsialistidesse suhtuti kui tõelistesse poliitikutesse ning seetõttu oli ka nende ideoloogia vähem revolutsiooniline kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Kodanlusel puudus vajadus tugeva liidri järele, et kaitsta endid "punase hädaohu" eest. 4. Sellised demokraatia eeldused nagu ulatuslik keskklass, ühiskondlik kokkukuuluvus ja feodaalsete privileegide puudumine iseloomustasid neid maid tunduvalt rohkem kui Kesk- ja Ida-Euroopat. Intervjuu. (Zsolt Enyedi, PhD. Kesk-Euroopa Ülikool, Budapest. Tartu, 22.08.99.)
Antud küsimus on oluline seetõttu, et tihti otsustavad inimesed alles viimasel minutil (valimiskaiinis), kelle poolt hääletada. Põhjusi võib olla mitu: esiteks annavad poliitikud liiga kasutud tagasisidet valijatele, teiseks poliitikuid ei kajastata piisavalt mida?, kolmandaks puudub usaldus poliitikute suhtes. Küsimus nõuab teistsugust vastust. Kelle suhtes tunneb meedia sümpaatiat, kelle suhtes mitte? Kuidas suhtub meedia teatud poliitikutesse? (näit. Savisaarde) 6 2 Materjal ja metoodika 2.1 Sekundaarandmete analüüs Sekundaarandmete kasutamine Seminaritöös võeti kuue Riigikogu valimise võrdlemiseks Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kogutud andmed. Töö analüüsiks kasutati järgmisi andmeid: valimisealiste kodanike arv VII- XII Riigikogu valimistel, valimisaktiivsuse protsent VII-XII Riigikogu valimistel, erakondade
annaabi.ee 
