Eesti Vabariik aastatel 1918-1940
Raplas toimunud sõjakohus mõistis Pätsi
mässulise tegevuse pärast surma.
Päts põgenes 1906. aastal kolmeks aastaks Soome, kus ta sõlmis tihedad sidemed
Peterburis asuva eestlaskonnaga. 1908. aastal nägi Päts üle aastate oma perekonda ning
kuuldes segadusest tema surmaotsuse ümber pöördus perekond vabatahlikult Tallinna. Pätsile
määrati 9-kuuline vanglakaristus. Ajal, mil Päts vanglas oli, suri ta naine Helma tiisikusse.
Pärast vanglast naasmist jätkab ta raskustega poliitikategevust. Tema suureks teeneks Eesti
rahvale oli kindlasti Eesti rahvusväeosade loomine. Ta valiti ka Ajutise Valituse juurde
moodustatud Maanõukokku. Pätsi arreteeriti enne iseseisvust mitmeid kordi Vene võimude
poolt ning järjekorde vanigsuse tõi kaasa Saksa okupatsioon. Pärast Saksamaa
kokkuvarisemist asus Päts Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsa. Ta sai seal olla veel viis korda
enne 1934. aastat.
Riigipöördega 1934. aasta aprillis tahtis mees ennetada vabadussõjalaste
annaabi.ee 
