*Inimene käitub vastavalt oma rollile. Rollide süsteem tekitab käitumisootused, mis teeb kooselu võimalikuks. Hälbed rollikäitumisest viitavad ebapiisavale sotsialiseerumisele. *Ühiskond karistab hälbeid normist. Sanktsioonid täiendavad ja tugevdavad seega sotsialiseerumist, mis toimub eelkõige nooruses ja perekonnas. *Homo sociologicusel ei ole sisuliselt seda vaba otsustusruumi, mida ökonoomika pakub homo oeconomicusele. Ökonoomika kui meetodi levik -Poliitikateadustes on Public Choice oluline teadussuund (Downs, Niskanen jt). *Õigusteaduses on Law&Economics levinud eriti USAs (Calabresi). *Veidi vähem armastavad ökonoomikat psühholoogid ja sotsioloogid. *Ökonoomika ei asenda teisi meetodeid (teadusi), ta on vaid üks lähenemisviis teiste hulgas (NB optiline ja raadioastronoomia). *Võimalik on ka nt majandussotsioloogiaIÖ põhikontseptsioonid- Transaktsioonikulude kontseptsioon ütleb, et
isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteaduslik (mitte astronoomia, meditsiin, geoloogia vms) Konstrukt. Termin vs konstrukt. Sotsiaalne konstruktivism. Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam + suhtumine, kinnitatakse sotsiaalse suhtluse käigus. Konstrukt kui kokkulepe.
Mõtle, kas inimesed/organisatsioonid, keda tahad uurida, on ligipääsetavad Mõtle teema mahule - kas uurimistöö pole liiga suur? Mõtle oma juhendaja profiilile ja oskustele meetodite osas Kust saada ideid BA-töö teemadeks? Aktuaalsed ühiskondlikud debatid meedias: Isiklikud kogemused Loengumaterjalid Õpikud (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad Teadusajakirjad teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: BA töö teema ei saa olla liiga lai Teema ei tohiks olla ka liiga kitsas: Uurimistöö, olgugi et üsna kitsal teemal kirjutatud, peab sedastama ka teatud üldisi probleeme. Uurimistööl peab olema laiem sõnum, tulemustel laiem tähendus. Mõelge, kellele
– Mõtle, kas see pakub laiemalt huvi ja on uuritav! • Loengumaterjalid – Mõtle, mis teemad tundusid huvitavad – vaata loengumaterjalid läbi ja otsi aineprogrammist viiteid kirjandusele • Õpikud – Riigiteaduste õpik – Annavad üldise sissejuhatuse teemadesse ja viitavad vastavale kirjandusele, kuid ei saa olla uurimistöö teoreetiliseks allikaks • (Populaar)teaduslikumad raamatud/ajakirjad • Teadusajakirjad – teadusajakirjade kataloog poliitikateadustes teemade kaupa: http://atoz.ebsco.com/Subjects/4161#26223 Teema kitsendamine • Teaduses on alati piirid: maailma ei saa uurida. Võta üks spetsiifilisem aspekt või lõik suuremast teemast! • Piiritle oma teema ajalise ja asukoha järgi: • “Eesti erakondade kujunemine” pole hea teema. • “Eesti suuremate erakondade kujunemine 1988-1995” on uuritav teema. • BA töö teema ei saa olla liiga lai • “Eesti avaliku teenistuse areng 1991 – 2010” on utoopiline kirjutada.
Riigikogu Toimetised (RiTo). Riigikogu Kantselei annab kaks korda aastas välja ajakirja, mis katab laia spektrit Eesti majanduslikest, sotsiaalsetest, õiguslikest ja poliitilistest probleemidest. Saadav nii paberil kui ka võrguväljaandjana www.riigikogu.ee. Sotsiaaltöö. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ajakiri, sisaldab materjali sotsiaal- ja tervisepoliitika kohta. Acta Politica. TLÜ Riigiteaduste Instituudi eestikeelne kogumik, mis kajastab väga erinevaid teemasid poliitikateadustes. Tasemelt keerulisem kui RiTo. Saadaval paberil ja RI kodulehel http://riigiteadused.tlu.ee/. Poliitikauuringute Keskuse Praxis väljaanded (http://www.praxis.ee). Lühiülevaated ja mahukad raportid Eesti majandus- ja sotsiaalpoliitikast, ent ka demokraatiast ning kodanikuühiskonnast. Ministeeriumide ja riiklike ametite (Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Haigekassa, Statistikaameti jne) kodulehed. Nendel leidub statistikat ja ülevaateraporteid oma valdkonnapoliitika arengust
Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi. 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. ? Bronner, Stephen Of Critical Theory and Its Theorists: Introduction http://www.uta.edu/english/dab/illuminations/bron1.html Kriitiline teooriat kasutatakse laiaulatuslikult antropoloogias, filmindusest teoloogiani, lingvistilistes ja poliitikateadustes. Seda teooriat on kasutanud ja dasi arendanudWalter Benjamin, Erich Fromm, Herbert Marcuse, Georg Lukacs, Theodor W. Adorno, Jürgen Habermas, Max Horkheimer jne. Kriitiline teooria väljendas algselt oma huvi sotsiaalse ebaõigluse kaotamise vastu. Kuna töölised olid sotsiaalselt ebaõiglases seisus, siis nähti nende revolutsioonis selle ebavõrdsuse ärakaotamist. 1914. aastal ebaõnnestus kommunistide
annaabi.ee 
