toimunud?“; kuidas mõtestada gruppide vahelist (eba)võrdsust ja õiglust ning peetakse riigi rolli ja vastutust selliste gruppidevaheliste suhete kujunemisel, mida osapooled saaksid õigustatuks pidada. Politoloogi suhe poliitikaga on kahepalgeline – oma erialalt ja kutsumuselt ei ole politoloog poliitik, ehkki tema kui eksperdi hinnang poliitikas toimuvale on oma olemuselt alati poliitiline. Politoloogid on need, kes tegelevad politoloogia või poliitikateadusega, politoloogia kui teadusvaldkond uurib poliitikat. Poliitikat teevad kõige otsesemas tähenduses need poliitikud ja riigiametnikud, kelle jaoks poliitika on elukutse ja töö. Aristoteles: “Poliitika on teadustest kõrgeim, sest ta kasutab ära teadmisi kõikidest teadustest; poliitika eesmärgiks on korraldada kogu riiki; poliitika ja politoloogia on nõudlikud ja rasked tööd, eeldavad oskusi ja teadmisi.” Poliitika
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja