Demokraatlikel rahvastel on vormitäitmine seda vajalikum, mida tegusam ja mõjuvõimsam on valitsus ja mida loiumad on üksikisikud. Demokraatlik rahvas suhtub põlglikult üksikisiku õigustesse ja alahindavad neid. Enamiku uusaja rahvaste juures on valitsusvõim, sõltumata oma lähtealustest, nimest ja konstitutsioonist kujunenud peaaegu kõikvõimsaks ja üksikisiku jõud ja vabadus on kahanenud kõige madalama pügalani. Praegusel ajal ähvardab kogu ühsikond muutuda ühepalgeliseks. Poliitikamaailm on muutumas. Valitsuse tegevusele tuleb seada nähtavad ja ranged piirid, üksikisikule tuleb anda kindlad õigused ja tagada nende õiguste takistamatu kaitsmine. Üksikisik tuleb ühiskonnas jalule aidata, teda tuleb toetada, et ta suudaks ka seisma jääda. Kui iga riigi kodanik on eraldi võetuna nõrk, siis ei püsi riik kuigi kaua.
Läti on alates 1.maist 2004 Euroopa Liidu liige. Seda otsust pooldas 66,7 % rahvast. NATO liige on Läti alates 29.märtsist 2004. Presidendil, kui riigi juhil on enamasti esindusroll. Läti valimissüsteem on meie omaga üsna sarnane. Jagamisele läheb 100 kohta, kandideerida võivad erakonnad ja valimisliidud, esindatus Seimis, mis on Läti riigikogu, nõuab 5- protsendise valimiskünnise ületamist. Parlament ja president valitakse neljaks aasaks. (Politics of...2006) Läti poliitikamaailm on siiani olnud ebastabiilne. Viimastel valimistel püüdsid hääli 19 parteid ja valimisliitu, ühtekokku 1024 kandidaati. Seimi jõudis ettearvatult kuus jõudu, mille jaotus on toodu uurimustöö Lisas 1. (Arjakas 2006) Läti poliitiline süsteem on killustunud mitmete parteide vahel. Ei ole joonistunud välja selget kolme-nelja parteilist parem-vasaktelge. Selle asemel läheb juba üksnes koalitsiooni moodustamiseks tarvis viite parteid, (Coalition Agreement 2006) parlament koosneb
annaabi.ee 
