Territooriumi märgitakse riigipiiriga. Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad alaliselt või ajutiselt riigis elavad inimesed. Saab veel jagada põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks. Raha on olnud üks riigi sümbolitest. Eesti vabariik taasiseseisvus 20.august 1991.aastal ja eesti kroon tuli kasutusele 1994. aastal. Eesti riik oli aastail 19401991 iseseisva riigina vaid juriidiliselt (de jure), mitte aga reaalselt (de facto). Rahvastiku poliitiise tõlgenduse aluseks on kodakondsus. Kaitsejõud on iga riigi kolmas põhitunnus, mis tähendab, et on riigiorganite süsteem. Nimetan riigiorganid: Seadusandlik võim, ehk riigikogu Täidesaatev võim, ehk eesti vabariigi valitsus Õigus ja kaitseorganid ehk kohus ning politsei jne Valitsemisülesanded: Tagada iga inimese elu, vabadus ja omandikaitse, selleks on seadus ja riini sunniaparaat. Osutab riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke.
Muidugi ei tähendanud inimeste kohatine omakasupüüdlikkus ,ükskõiklus ja vasakpoolsus seda ,et rahvas poleks tervikuna väärtustanud omariiklust. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgemaks paleuseks ja lomulikuks eneseavalduseks. Elulaad:Eestlaste suur soov saada haridus,haridustaseme tõusuga suurenes ka lugemishuvi,1918-1949 anti väja 30 000 erinevat raamatut.Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused ,kontserdid ja kunstinäitused,maj. Ja poliitiise eliidi jaoks ka mitmed ballid ja seltskondlikud koosviibimised.vaesematele tsirkus ja kino.ka filmikunst arenes(heli-ja värvifilmide tulek) 1930. kohviku-ja restoranikultuur,seal mängisid tantsuorkestrid.1930. Hakati lugu pidama ka sportlikust eluviisist ,suvitamisest ja reisimisest.Noorte rännu-ja seiklusihale andis esimese tõuke AhtoValter,kes ületas Atlandi ookeani purjepaadil ja reisis ümber maailma.KA välisreiside arv suurenes.Samal ajal vähenes tasapisi religiooni
annaabi.ee 
