Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil
peaministri olulisuse tõus, üleüldine radikaliseerumine nt töölisliikumise näol).
Poliitmaastikul peamiselt kahe suurpartei (konservatiivid vs tööpartei) vastandumine.
Peaministri institutsioon: ajalooliselt olnud tegu kuninga eriesindajaga, monarhi nimel
parlamendiga läbirääkija, riigi rahade kontrollimise volitus. Aja jooksul mõlemast osapoolest
kaugenemine, muutumine parteidesüsteemi juhatavaks poliitfiguuriks. Peaministriga
seonduvad traditsioonid: alati alamkoja valimised võitnud partei juht, Briti valitsuse juht
(valitsus hierarhiline, vanema astme ministrid e Cabinet, kes asuvad peaministrile kõige
lähemal, ja nooremministrid, kellel peaministriga suhe põgusam).
PRANTSUSMAA
19.saj poliitika eriline heitlikkus ja radikaliseerumine, on tinginud ka praeguse ühiskondlik-
poliitilise ärksuse.
20
annaabi.ee 
