Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Põlevkivi - sarnased materjalid

levkivi, kask, pealmaakaevandamine, ttev, geoloogiline, imalik, tasandamine, tehnoloogia, istikud, kuusk, fossiilse, brasiilial, kukersiit, mineraalidest, settekivim, kivis, hene, rtuslik, endised, tajat, aidu
thumbnail
2
doc

Põlevkivi ja Nafta

ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. 2.Gaaskütused-Maagaas, Metaan, Propaan,Vesinik 1.Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks:

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põlevkivi

maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). · pealmaakaevandamine · allmaakaevandamine Põlevkivi kaevandamise õiguslikud aspektid Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik

Geograafia
71 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põlevkivi

ligi 3 korda. Kaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega.

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Põlevkivi

allmaakaevandamist. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 meetri sügavuselt. Kaevandusväli Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all

Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Põlevkivi

Põlevkivi Põlevkivi on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi ehk kukersiit on pruun, orgaanilist ainet sisaldav kivim, mida leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Kasutatava põlevkivi teaduslik nimetus kukersiit tuleneb Kukruse asula nimest, kuhu rajati esimene kaevandus. Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Kerogeeniga on seotud kukersiidi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad (tsöanobakterid). Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 17

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Põlevkivi

Elva Gümnaasium 9.b klass Railika Tamm PÕLEVKIVI Referaat Elva 2015 Sisukord PÕLEVKIVI...............................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1 Tekkimine.................................................................................................................................4 2 Paiknemine...............................................................................................................................4 3 Omadused.................................................................................................................................4 4 Avastamine................................

Geoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Põlevkivi

uurimissfääri. Eestis on põlevkivikeemia äärmiselt oluline uurimisvaldkond ja sellel on oluline roll siinse keemiatööstuse ajaloos. Eesti põlevkivikeemia ja -tehnoloogia saavutused on olnud maailmatasemel kõrgelt tunnustatud. Põlevkivi ressursid Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Põlevkivi

Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949­1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Eesti põlevkivi ehk kukersiit Põlevkiviressursid Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Ajalugu Inimesed on kasutanud põlevkivi juba ürgajast peale, sest see põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. 19

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Põlevkivi ( slaidid )

Mis on põlevkivi e. kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda ­ tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 ­ laastati põlevkivitööstus 1947 ­ põlevkivigaas 1969 ­ Eesti Elektijaam 1980 ­ maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põlevkivi referaat

KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põlevkivi, fosforiit), vedelaiks

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Metsatööstus  ​–  esindab  tehnilist  ja  tehnoloogilist  suunda  metsanduses.  Tegeletakse  küsimustega,  mis  on  seotud  puidu  varumise  ja  töötlemisega.  Uuritakse,  milliste tehnoloogiate ja  meetoditega  on  kõige  keskkonnasäästlikum  ja  ökonoomsem  teostada  raieid  ja  töödelda  saadud  puitu.  Peamisteks  uurimisobjektideks  on  mitmesugused  metsamasinad  ja  tehnoloogiad.  Siia  kuuluvad  distsipliinid:  raietööde  tehnoloogia,  metsamasinad,  metsakeemia,  metsa  (puidu)  kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne.  2017.  aasta  andmetel oli Eesti metsasus 53,6%, metsamaa kogupindala 2,33 milj. ha​., sellest  metsaga  kaetud  2,16  milj.  ha.  ​Võrreldes  Euroopa  (30%)  või  maailma  (26%)  keskmise  metsasusega on Eesti metsarikas maa.  Kaugemas  minevikus  oli  metsade  pindala  Eestis  suurem,  ligikaudu  3500-4000 a

Eesti metsad
33 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
368 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

põhjustab. Uuritakse maapinda, kivimeid, õhku ja vett, biosfääri. Küsitletakse inimesi ja analüüsiatkse andmeid. LOODUSGEOGRAAFIA tegeleb loodusnähtuste uurimisega, mis kirjeldab ja selgitab eluta ja eluslooduse olemust, looduses toimuvaid protsesse ja nähtusi ning loodusnähtuste omavahelisi seoseid. INIMEGEOGRAAFIA tegeleb inimeste uurimisega ja uurib inimtegevuse eripära erinevates regioonides. GEOGRAAFILISTES UURIMISTES toetutakse järjest enam moodsa tehnoloogia abile. Tundlikud ja keerulised mõõteriistad mõõdavad eluta ja eluslooduses toimuvaid nähtusi, registreerivad kõiki muutusi. Ümber maa tiirlevad satelliidid pildistavad maakera pinda kuni ruutmeetrise täpsusega. Tehnoloogia võimaldab teha kaarte igast maailma piirkonnast. Kasutatakse ka digitaalkaarte. Kogutakse andmeid rahvastiku ja majanduse, maakasutuse ja geograafiliste objektide kohta. Nendest andmetest moodustatakse geograafiline infosüsteem ­ GIS

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

Okaspuu-lehtpuu segametsad moodustavad 27% metsa pindalast. Okaspuu või lehtpuupuistuks on loetud metsi, kus vastavad puuliigid moodustavad enam kui 75% puistu koosseisust. Sealjuures ei tarvitse ka okas- või lehtpuupuistud moodustuda ainult ühest puuliigist. Metsi, kus üks puuliik moodustab 70% või rohkem puistu tagavarast, on 54% pindalast; 46%-l metsadest jääb valitseva puuliigi osakaal tagavarast alla 70%. Kõige levinumad puuliigid on harilik mänd, harilik kuusk ning aru- ja sookask, mis moodustavad enamuspuuliigina kokku 81,2% metsamaa pindalast ja 76,6% kasvava metsa tagavarast. Järgmise kolmikusse kuuluvad haab ja sang- ning hall-lepp. Need liigid moodustavad 17,1% metsamaa pindalast ja 19,4% kasvava metsa tagavarast. Teiste puuliikide osakaal on väike. Neist võib olulistena nimetada saart, tamme ja lehist. Viimane on ainus mõningat tähtsust omav võõrpuuliik, mis Eesti metsades kasvab; 99,9%

Metsaressurss ja -klaster
37 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

taastuv Saastaineid ei teki; Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne alternatiivne Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset. Tuumaenergia Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. taastumatu Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab traditsiooniline vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi.

Geograafia
292 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

üle selle aga sooga. Eesti sood jagatakse madal-, siirde ja kõrgsoodeks e rabadeks, mis on ühtlasi soo arengujärgud nooremast vanema suunas. Sootaimestik pärineb mägialadelt, veetaimede seast, soojalembeste igihaljaste põõsaste hulgast. Soos kujunenud liigid on vaid huulheinad, jõhvikas ja valge nokkhein. Eesti soodes valdavad rohttaimed ja samblad, puude ja põõsaste liike on vähe (mänd, kuusk, sookask, sanglepp, pajud, paakspuu, sinine kuslapuu, lodjapuu, madal kask, porss). Sootaimed on kohastunud turba kui kasvusubstraadi iseärasustega so vähese aeratsiooni, halva soojusjuhtivuse ja pideva kõrguskasvuga. Soos kasvavad rohttaimed on mitmeaastased, neil on tugev õhukude, mis võimaldab omastada vees lahustunud hapnikku, hästiarenenud juurestik, valdavalt vegetatiivne paljunemine

Eesti loodus ja geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Keskkonnakaitse üldkursuse kordamine eksamiks

 Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad  Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm  Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks.  Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev

Keskkonnakaitse
72 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid

Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949­1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised.Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a. Riigimetsades 61 aastat ja erametsades 54 aastat.

Metsakasvatus
52 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Geograafia, põllumajandus, vesi ja sellega seotud probleemid, metsandus, energiamajandus

o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida  Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks  Kapital (finantskapital ja füüsiline kapital) Sõltuvalt maa hulgast: o Füüsiline: istikud, väetised, tõuloomad, hooned  Tööjõud – tavaliselt suur vajadus o nt kohvi, riisi kasv vaja palju o Euroopas ei saa kliima tõttu kasvatada tööjõunõudlikke kultuure  Turg INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE Vajalik vähem Vaja rohkem maad maad Kapitali, tööjõu ja väetisemahukas Suurem saagikus Saagikus pindalaühiku pindalaühiku kohta kohta väike Toodangu kasv – Toodangu kasv: uue

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha

Loodus
3 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika...
150 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eestis leiduv maavara /kaevandamine, selle töötlemine ja kasutamine

põlvevkivisegu. Kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:· odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega· võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus· minimaalsed põlevkivikaod· ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes.Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%,sobib ehituskillustiku valmistamiseks

Keskkonnageograafia
8 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad  Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine  Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine

Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad. 8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev. 9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/kuupmeeter, mänd 510 kg/kuupmeeter, kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr. 10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu. Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures. 1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus. 2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds. 3)Survetugevus pikikiudu 30..

Ehitus materjalid ja...
44 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Põlevkivi kaevandamine Eestis

Tööstuse mitmetahuline keskkonnamõju ja "maastikukujundus" ühelt poolt ning looduskeskkonna eri osade (mets, põllumaa) erinev reageerimistundlikkus samasugustele mõjutustele, on viinud paljusid asjaosalisi mõttele sobitada tootmistehnoloogiaid vastavatele looduslikele tingimustele. See pehmendab tunduvalt muutusi keskkonnas. Ühe näitena võib siin tuua Põlevkivi Kaevandamise AS-i Narva karjääri poolt kavandatavat põlevkivi kaevandamist Sirgala II kaeveväljal, kus kaevetööde tehnoloogia muutmise ja spetsiaalse filtratsioonitõkke rajamisega on võimalik väljata kõrge kvaliteediga põlevkivi Kurtna Maastikukaitseala vahetust lähedusest. Seejuures kasutatakse ära praegune tuleohtlik ala (mahajäetud endine turbaväli, kust turvas on väljatud), mis rekultiveeritakse metsamaaks. AS Eesti Põlevkivi karjäärides on tegevuse algusest alates korrastatud maid kokku 114 km2 (sh 102 km2 on metsastatud ja 1,7 km2 rekultiveeritud põllumaaks)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
47 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Põhitegevus reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete naftatoodangut, nafta ekspordikvoote. Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. miljar

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Globaliseerumine maailma mastaabis

3 2. Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eriosade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Seda võib pidada nii positiivset kui ka negatiivseks nähtuseks. Globaliseerumist iseloomustab ulatuslik majanduse, rahanduse ja tehnoloogia integratsioon. Üleilmastumine on protsess, mille alguspunkti on raske määrata. See ei alanud igal pool ühel ajal, vaid levis järk-järgult erinevatesse paikadesse. Globaliseerumise viis suuremat tegurit on:  Telekommunikatsiooni kiire areng ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, info liikumise kiirus ja mahu suurenemine;  Transpordi kiire arend;  Uus rahvusvaheline tööjaotus;  Kapitali vaba liikumine;  Rahvusvaheliste turgude laienemine.

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Referaat Globaliseerumine

* Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike; osaliselt võib mõju olla ka positiivne. * Muutub turismi potentsiaal. * Tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele. * Rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk. * Liigid (sh inimene) ja elupaigad liiguvad põhja suunas, mägedes tõuseb lumepiir kõrgemale. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed on kogu inimkonna ühine mure ja sellest tulenevalt on vaja saavutada kiiret edu tehnoloogia arendamises ja teha rahvusvahelist koostööd keskkonnaprotsesside reguleerimise vallas. Arenenud riikide tööstus on tänaseks kõrgel järjel, kuid selle saavutamiseks on need riigid ära kasutanud suurema osa maailmas toodetud 19 energiast, põhjustanud suurema osa reostusest ja paisanud õhku rohkesti süsinikdioksiidi. Tänaseks on need riigid arendanud majandust ja tööstust tasemeni, kus nii energiakasutus kui

Kodanikuõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ökoloogiline taastamine

I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduk

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Alkaanide mõsited ja ülesanded

Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik ­ süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel ­ võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem ­ näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem ­ keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud ­ polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur ­ reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend ­ süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm ­ aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

sühaval vahevöös, tõenäoliselt vahevöö ja välise tuuma piiril. Kuum aine voog tõuseb ülesse ja tungib läbi õhukese ookeanilise maakoore tekitades vulkaani. Kui maakoor nihkub, tungib kuum aine mõne aja pärast uuest kohast läbi maakoore, tekitades uue vukaani, eelmine kustub ajapikku. Mandri alla sattunud kuum täpp võib põhjustada võlvkerget ja kontinentaalse rifti kujunemist. 2. Maailma riikide jagunemine arengutaseme järgi. Arengumaad, arenenudmaad. Pilet 4. 1. Maa geoloogiline areng. 2. Globaliseerumine. Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad. Globaliseerumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis-ja transpordivahenditele. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti käsutajad, Internetiühendusi kodudes,

Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Keskkonnaprobleem ja selle mõju hindamine

ettevaatusprintsiip ning printsiip, mis käsitleb õigust puhtale keskkonnale. Üks printsiipe iseloomustav tegur on nende suunatus järeltulevatele põlvedele - lähtutakse eeldusest, et ka järgmistel põlvkondadel peab olema võimalus elada vähemalt samaväärses keskkonnas, kui on meil täna. Eelnimetatud printsiipide elluviimiseks kasutatakse muuhulgas parima võimaliku tehnika põhimõtet. See nõuab tegutsevatelt ja tegutsemist alustavatelt ettevõtetelt võimalikult keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamist ja muidugi ka selle pidevat uuendamist sõltuvalt arengutest.3 1 Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk 16. 2 Keskkonnaõiguse keskuse kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid (12.10.2011). 3 Keskonnaministeeriumi kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://www.envir.ee/3934 (12.10.2011). 3 1

Keskkonnaõigus
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun