Hambapasta areng
1896 tõi
Colgate Dental Cream turule esimese tänapäevase kokkupigistatava hambapastatuubi. Enne
Teist Maailmasõda kasutati enamikus hambapastades emulsifeeruva efekti tekitamiseks seepi,
kuigi juba siis olid teada seebi ebasoovitavad mõjud: seep on efektiivne detergent vaid üsna
leeliselises keskkonnas, seebi maitse rikub hambapasta maitset, seep ei sobi kokku süljes ja
karedas vees sisalduvate kaltsiumsooladega, seepi ei saa kasutada koos teatud
poleerimisefekti tekitavate ainetega (nt dikaltsiumfosfaat).
Teise Maailmasõja järel oli sünteetiliste detergentide (naatriumsulfaat jt) areng jõudnud juba
nii kaugele, et seepi ei pidanud enam hambapastades kasutama. Mitmed juhtivad
hambapastade tootjad jätkasid tööd hambapastade efektiivsuse suurendamise kallal ning varsti
avastati fluoriidide tugevdav mõju hambaemailile, mis oli suur samm edasi. Mitmetes riikides