pinget nullist teatud väärtuseni, mis sõltub lahuse koostisest. Lahuse läbiva voolu registreerimisel rakendatava pingevahe kasvamisel tekkib joonisel polarograafiline laine. Piirkonnas A-st B-ni pingevahe kasvamisel vool lahuses eriti ei kasva, sest uuritava aine ei elektrolüüsu. Siin elektrolüüsuvad lisandid (kui on). B-st C-ni väikesel potentsiaali muutusel toimub järskne voolu tugevuse kasv, mis iseloomustab elektrolüüsi normaalprotsessi. Vooltihedus väiksema (polariseeritava) elektroodi pinnal kasvab, lahus selle elektroodi juures saab aga vaeseks uuritavate ioonide poolt, sest nad redutseeruvad kiiremine kui defundeeruvad elektroodile difusiooni piirvoolu väärtus on saavutatud (const). Piirkonna A-st B-ni keskpunktist D tõmmatud sirge abstsissteljele annab poollainepotentsiaali. See iseloomustab uuritava aine kvalitatiivselt ja ei sõltu kontsentratsioonist, kuid sõltub foonist. Laine kõrgus h iseloomustab lahus kvantitatiivselt. Töö ülesanne:
Materjal/aine Kalju Lott 24. Elektriline kaksikkiht. Sooli saamine ja kolloidosakese ehitus Fe(OH)3 või AgI näite varal. Elektroodide mudelid Elektroodid võib idealiseerituna jaotada MITTEPOLARISEERITAVATEKS ja POLARISEERITAVATEKS. Mittepolariseeritava elektroodi ja lahuse vahael toimub takistamatu ioonide vahetus. Toimuvad elektrokeemilised reaktsioonid, kasutada saab Nernsti võrrandit Polariseeritava elektroodi ja lahuse vahel on ioonide vahetus piiratud. Ei toimu elektrokeemilised reaktsioonid, toimub elektrolüütide adsorptsioon nagu ennem räägitud. Jõud on elektrostaatilised. El. kaksikkiht mittepol. elektroodil Selles variandis paneme elektroodi lahusesse, mis sisaldab elektroodi osakesi, kuid teises olekus (teise laenguga). Need osakesed hakkavad liikuma faaside vahel, sõltuvalt keemilisest potentsiaalist. Näiteks võivad liikuda vaseioonid elektroodi tahkesse faasi
annaabi.ee 
