Glükoos- määramismeetodid Glükoosi määramise meetodid (jagunemine keemilise printsiibi alusel) Redutseerimis- Füüsikalistel omadustel Ensümaatilised meetodid põhinevad meetodid ·Glükoosi Vase redutseerimise Polarimeetria oksüdaas-peroksüdaasi meetod vasksulfaadi meetod GOD-PAP redutseerimine (eripöörangul põhinev ·Heksoginaas vask(II)oksiidiks määramine) Glükoos-määramismeetodid Glükoosi määramis- meetodid (kasutatavate tehnikate alusel)
Kahe aine segus ühte kindlat ainet ei ole võimalik määrata. Plussiks on ääretu lihtsus. Piisab väga väikesest ainekogusest (tilgake). Sellega saab ka määrata kõiki aineid, mis pole optiliselt aktiivsed, pole redoksomad-ga, ei ole värvilised ega oma UV-alas iseloomusikke neeldumimax-me, nagu pasljud suhkrud (sahharoos) Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1.2 POLARIMEETRIA. Polarimeetria füüsikaline alus on ainete optiline aktiivsus. Optiline aktiivsus ehk optiline pöörang on aine võime pöörata seda läbiva polariseeritud valguse polarisatsioonitasapinda. Kui polarisatsioonitasand pöördub kellaosuti liikumise suunas, tähistatakse seda ,,+" märgiga (paremalepöörav, D) ja kui kellaosuti liikumise vastassuunas, siis ,,-" märgiga (vasakulepöörav, L). Polarisatsioonitasandi kõrvalekalde nurka algtasemest nimetatakse pöördenurgaks ja seda
Lahustumatud osakesed ehk agregaadid hajutavad oluliselt kiirgust ja nende lahused ei allu samadele seaduspärasustele kui homogeensed lahused. Turbidimeetria on meetod hajunud valguse intensiivsuse määramiseks. Mida rohkem ja mida suuremad on agregaadid, seda enam kiirgust hajutatakse. Turbidimeetria rakendused: · lüsotsüüm (bakterite seinu lõhustav ensüüm) · lipaasid · vere hüübimises ja fibrinolüüsis osalevad proteaasid Polarimeetria: Polarimeeter on seade, mis võimaldab mõõta valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga muutumist. Polarimeetrit saab kasutada selliste ensüümreaktsioonide jälgimiseks, milles osalevad optiliselt aktiivsed ühendid. Polarisatsioonitasandi pöördenurk on määratud valemiga: c aine kontsentratsioon l valguse poolt läbitava lahusekihi paksus [] - eripöörang, iseloomustab ainet - polarisatsioonitasandi pöördenurk (o)
Polarisatsioonitasandi pöördumine on nähtus, mille korral lineaarselt polariseeritud valguslaine kaks komponenti (üks vasakule ja teine paremale ringpolariseeritud) levivad aines veidi erinevate kiirustega (esineb nende kaksikmurdumine). Selle tulemusena valguse polarisatsioonitasand pöördub kiiremini leviva komponendi suunas. Aineid, mis pööravad valguse polarisatsioonitasandit, nimetatakse optili- selt aktiivseteks. Polarimeetria on meetod aine molekulide struktuuri määramiseks ainet läbiva (või sellelt peegeldunud) valguse polarisatsiooniomaduste muutumise põhjal. Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants).
Polarisatsioonitasandi pöördumine on nähtus, mille korral lineaarselt polariseeritud valguslaine kaks komponenti (üks vasakule ja teine paremale ringpolariseeritud) levivad aines veidi erinevate kiirustega (esineb nende kaksikmurdumine). Selle tulemusena valguse polarisatsioonitasand pöördub kiiremini leviva komponendi suunas. Aineid, mis pööravad valguse polarisatsioonitasandit, nimetatakse optili- selt aktiivseteks. Polarimeetria on meetod aine molekulide struktuuri määramiseks ainet läbiva (või sellelt peegeldunud) valguse polarisatsiooniomaduste muutumise põhjal. Valguse dispersiooniks antud aines nimetatakse selle aine murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Dispersioon on põhjustatud elektromagnetlainete vastastikmõjust aines võnkuvate laetud osakestega. Elektromagnetlaine toimib selle võnkumise suhtes sundiva jõuna (esineb resonants).