ahelat (H) või tsüklilist ühendit (T). Valemid ja struktuurivalemid Orgaaniliste ainete oksüdeerumine Märkige noolekesed kõigile polaarsetele sidemetele suunaga elektronegatiivsema elemendi aatomi poole ja määrake seejärel iga aatomi oksüdatsiooniaste. Arvutage süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste aines. Näide Keskmise oksüdatsiooniastme arvutamiseks on kaks võimalust. Määrake süsiniku keskmine oksüdatsiooniaste ja järjestage need selle kasvu järjekorras. ..........................................
tingimusi ilma veeta ei oleks elu vee erilised omadused on tingitud tema molekulide suurest polaarsusest ja molekulidevahelistest vesiniksidemetest tavatingimustes vedelas olekus vaid vesiniksidemete suure osatähtsusse tõttu Jääs on iga vee molekul seotud vesiniksidemete abil nelja naabermolekuliga struktuur on hõre, seetõttu on jää kergem kui vesi polaarse ainena on vesi heaks lahustiks polaarsetele või ioonilistele ainetele vesi on keemiliselt püsiv ühend ja väga nõrk elektrolüüt võib reageerida aluseliste ja happeliste oksiididega, seega avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused aktiivsemate metallide suhtes käitub vesi oksüdeerijana, eraldades vesinikku · Vesinikperoksiid(H2O2) Hapniku o.a peroksiidis on -I Ebapüsiv Päikesevalguse käes ja eriti katalüsaatorite toimel laguneb ta kiiresti tugev oksüdeerija
paljunemine, areng, pärilikkus ja muutlikus, keerukas ehitus. Organismide koostis. 1 Keemiliste elementide sisaldus rakkudes- hapnik(65-75%), süsinik(15-18%), vesinik(8-10%), lämmastik(1,5-3,0%), fosfor(0,2-1,0%). 2 Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes- anorgaanilised ained(vesi 80%; teised 1,5%) ja orgaanilised ained(valgud 14%, lipiidid 2%, sahhariidid 1%, nukleiinhapped- DNA 0,4%; RNA 0,7%). 3 Vee ülesanded on: olla lahusti polaarsetele ühenditele; aitab hoida rakusisest temperatuuri (kuna tänu H-sidemetele on tal suur soojusmahtuvus); osaleb rakus toimuvates reaktsioonides (fotosünteesil on lähteaine, hingamisel lõpp-produkt) Katioonid: K ja Na edastavadnärviimpulsse(0,9% NaCl- füsioloogiline lahus); NH4 tekib valkude lagundamisel, eraldub karbamiidina; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse (Ca aatomeid on rohkesti luukoes ja membraanides); Mg leidub nukleiinhapetes, taimede klorofülis; Fe hemoglobiinis
Kõige enam leidub H, O, C, N, S, P neid nim. makroelementideks. Palju on ka Fe, Mg, Ca, K, Na. Väga vähe on aga mikroelemente J, Fl, Cu, Mn jt. Anorgaanilised ained organismides. Anorg. Ained on oksiidid, H2O. Alused ehk hüdroksiidid annavad hüdroksiidioone. Vett on organismides umbes 80%. Inimeses u. 70%. Teisi anorg. ühendeid on 1,5%. Kõigi soolade vee molekuli omadused tulenevad tema molekuli ehitusest. Veemolekul on dipoolne. Vee tähtsus : * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Tähtsamad katioonid ja anioonid : võtavad osa närviimpullsside tekitamisest. Luukoe koostisesse kuulub Ca. Osaleb ka vere hüübimises, kindlustab lihaste tööd ja reguleerib vee hulka. Anioonid on neg laenguga (nt I (jood) vajalik kilpnäärme talitluseks).
Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks. Puhast hapnikku kasutatakse operatsioondel, balloonides, kosmoselaevades, allveelaevades. Tööstuses põletamisel (terase tootmine) ja keevitamisel. Keemiatööstuses väga laialdaselt. Hapniku ja vesiniku ühendid 1.Vesi: tähtsaim ühend. Molekulide vahel eriline vesinikside. Esined vedelana, sest molekulid ei ole ühekaupa, vaid on liitunud. Jää korral on molekulid seotud suhteliselt hõredaks kristalliks, seetõttu kergem kui vesi. Hea lahusti polaarsetele ja ioonilistele ainetele. Looduses väga levinud. Keemiliselt väga püsiv, nõrk elektrolüüt, happeliste ja aluseliste omadustega => reageerib mõlemat tüüpi oksiididega: Li2O + H2O => 2LiOH SO2 + H20 => H2SO3 Aktiivsete metallide suhtes käitub oksüdeerijana, eraldub vesinik. 2. Vesinkperoksiid (H202) Ebapüsiv, esineb ainult lahusena vees. Tugev oksüdeerija, kasutatakse pleegitamisel. 2-3% (kanged) lahused võivad nahale tekitada söövitushaavu.
Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides. Veel on suur soojusmahtuvus, seetõttu aitab ta säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. * hea lahusti polaarsetele ainetele. * Vesi võtab osa elektrolüütide lagunemisest ioonideks. * Veel on suur soojusmahtuvus. * Vesi võtab osa hüdrolüüsist. *Vesi võtab osa fotosünteesist. * Vesi tekib organismis orgaanililiste ainete oksüdeerumisel. Molekulaarne tasand Rakus Organismidele *osaleb reaktsioonides *takistab rakkude *termoregulatsioon(higista
Tavalisemad alkoholsolvendid on metanool, etanool, isopropanool, nbutanool, isooktanool, metüülisobutüülkarbinool, isoamüülalkohol, isobutüülalkohol, tsükloheksanool, metüültsükloheksanool. Alkohole kasutatakse laialdaselt ka teiste kemikaalide, näiteks estrite tootmisel. Alkoholid on mitmekülgsete kasutusvõimalustega solvendid. Kuna nad on kergelt polaarsed on nad head üldsolvendid apolaarsetele süsivesinikele, polaarsetele orgaanilistele ühenditetele ja isegi ioonsetele ühenditele. Metanool on mürgine alkohol, mida kasutatakse peamiselt autoklaasipuhastusvedelikes, etanool ja isopropanool on puhastusvahendite, anitseptiliste lahuste, vedelseepide jm. koostises. Etanool ja isopropanool lahustuvad vees igas vahekorras. Bensüülalkohol on hea lahusti mõnedele orgaanilistele kiledele ja valgulistele jääkidele, bensüülalkoholi ja bensoehappe segu on samuti kasutusel solvent puhastamisel
kuid rõhk sõltub). Osakesed on kas läbinisti või kaetud pooridega, läbimõõduga 60-500 A0. Kolonni mahtuvus on suurem läbinisti poorsete osakeste puhul. Sellegipoolest on efektiivsus kõrgem pindmiselt poorsete osakeste puhul. N: silikageel, monoliitkolonn (poorse silikaskeletiga) Millised HPLC variandid sobivad vastavalt mittepolaarsete, polaarsete, ioonsete ja kõrgmolekulaarsete ühendite analüüsiks Polaarsetele – aatomiti erinev elektronegatiivsus molekulis ning struktuuri asümmeetrilisus. Polaarsed molekulid on nt soolad, happed, alkoholid, ketoonid, eetrid, mis väljuvad kiiresti vett ja alkoholi sisaldavate eluentide puhul. Polaarne stats.faas on nt silikageel. Normaalfaasikolonn, kasutatakse polaarset silikageeli ning apolaarseid orgaanilisi eluente. Sobib HILIC – hydrophilic interaction liquid chromatography, kus stats.faasi pinnal on õhuke vee kiht
ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad. 44. Viskoossus- takistus voolamisel st. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt vedelik voolab. 45. Pindpinevus- on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. 46. Pindaktiivsed ained- ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep). 47. Vesi-levinuim vesinikuühend. Keemilised omadused- Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele Ühenditele; Veel on kõrge soojusmahtuvus neelab palju soojust, samas temperatuur palju ei tõuse; Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas- jäätumine toimub veekogu pinnalt alates; Vee keemis-ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. 48. Loodusliku vee koostis- H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH- 49. Katlakivi tekke reaktsioon- Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 Katlakivi eemaldamine- kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 50
Kõige enam on 6-te elementi, makroelemendid (lk 24 tabel). 5 olulist mikroelementi. Väga väikeses koguses rakkude ehituses on ülejäänud elemendid. Organismide koostises elemendid moodustavad aineid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. vt tabel lk 25. Valgud on kõige tähtsamad. Teiseks lipiidid, siis suhkrud ja nukleiinhapped. 1.) Anorgaanilised ained: Vesi- mida aktiivsem ja noorem organism, seda rohkem vett. 1.) Vesi on hea lahusti anorgaanilistele ainetele ja polaarsetele orgaanilistele ainetele (lihtsuhkrud). Vesilahuseid on vaja selleks, et ained liiguksid rakust rakku või saaksid osaleda protsessides. 2.) Vesi on biokeemiliste reaktsioonides osaleja või jääkprodukt. 3.) Kõrgematel loomadel püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2.) Teised anorgaanilised ained- soolad, oksiidid, alused, happed. Organism saab neid toidust. Toidus olevad anorgaanilised ained tuleb vees lahustada seedekanalis. Saadakse vesilahused ehk
- Kergem metaboliseeritavus - jõuab sihtmärgini, toimib nagu peab, siis lahkub. - Nt artriidi preparaadile viidud lisa Me-rühm toimeaja vähendamiseks, polaarsed oksüdatsiooniproduktid eralduvad kiiremini. - Toksilisus - NO2, Br, hüdrasiinid, hüdroksüülamiinid, polühalogeniseeritud rühmad -> toksilised produktid. - Try substituting chlorine for fluorine, less toxiciticity. - - Eelravimid (prodrugs) ja nende eelised. - Estrid - eelravim polaarsetele siduvatele rühmadele, võimaldab läbida biomembraane. Lisades elektronegatiivseid rühmi, saab estri aktiivsust tõsta. - N-metüülimine viib polaarse amiini lipofiilsemaks. Maksas toimub N- demetüülimine, mis on levinud metaboolne reaktsioon, andes aktiivse molekuli. Aitab antiepileptilisi preparaate teha suukaudselt manustatavaks. - Trooja hobune - eelravim kasutab organismi transportvalke. Lisa ühendile
ainetega (vähendab) (PAA), mis lahustudes vähendavad lahusti pindpinevust. PAA- detergendid, seep, Na- ja K- fosfaadid. ➢ (II) Pindinaktiivsed ained (PIA) – lahustudes suurendavad pindpinevust. Oluline ka pH, st. kas lahus on happeline, neutraalne või aluseline. 42. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. 43. Vesi, vee füüsikalised ja keemilised omadused. ➢ hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. ➢ kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, samas temperatuur palju ei tõuse – temperatuuri stabiliseerimine looduses. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas – jäätumine toimub veekogu pinnalt alates. ➢ Vee keemis-ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S, HTe). 2 ➢ tugevad molekulidevahelised jõud nn. vesiniksideme olemasolust vee molekulide vahel
asetatud keha liikumist (, kg / m s). Väheneb to kasvuga. Osakeste vaelised jõud. Määratakse nii et lastakse vedelik läbi väikese ava. 40.Pindpinevus on vedeliku võime hoida endas sisalduvaid osakesi koos.=mg/d. 41. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 42. Vesi: vedel 0-100oC. Tihedus 1 g/cm3 (4oC), jää 0,9. Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid nt ookeanivesi soolasid kuni 4%. Magevesi 0,01-0,05%. Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Kõrge soojusmahtuvus. Tugevad vesiniksidemed. H2=0. Keemiliselt aktiivne, reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. Vee puudused on kerge katlakivi teke ja madal keemistemp ja kõrge jäätumistemp. 43. Looduslik vesi: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3 -, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 44. Katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 karbonaatne karedus
Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Märgav vedelik tõuseb mööda kapillaari ja pragusid ülesse. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. 48. Pindaktiivsed ained. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused. Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge soojusmahtuvus. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. 50. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, Lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Tekke reaktsioon Ca(HCO3)2 CaCO3 + H + H2O + CO2
Ekskretsioon oleneb eelkõige konkreetse mükotoksiini metabolismi, imendumise ning eritumise iseloomust, aga lisaks erineb see ka indiviiditi, päeviti ja lüpsikorriti. Vatsabarjääri ulatust, imendumist ja metabolismi mõjutavad ratsiooni koostis, söödavad kogused, lehma tervis, seedeprotsesside toimimine ja maksa biotransformatsioonivõime. Terve lehma piimaalveoolide epiteel ja verekapillaaride endoteel on läbimatud polaarsetele või suurte molekulmassiga osakestele. Mastiit ja vähesemal määral süsteemne infektsioon mõjutab udarabarjääri ning piima ja vere pH gradienti märgatavalt, muutub erinevate ainetega seonduda võivate plasmaproteiinide osakaal, millega mükotoksiinide eritumine piima võib oodatavaga võrreldes täiesti muutuda. Hiljuti on udaraepiteelist avastatud transmembraanne transporter BCRC, mis võimaldab mõnede piima 14
n Märgav vedelik tõuseb mööda kapillaari ja pragusid ülesse. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. 48. Pindaktiivsed ained. lahustunud aine massi leidmiseks saab nendest tuletada: Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused. Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes soojusmahtuvus. kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. 50. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-,
lahuse massi ja ruumala seob lahuse tihedus: 48. Pindaktiivsed ained. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) lahustunud aine massi leidmiseks saab nendest tuletada: 49. Vesi, keemilised omadused. Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge soojusmahtuvus. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes 50. Loodusliku vee koostis. kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus
Pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm (nt. COOH) · Alandavad pindpinevust hüdrofiilne molekuliosa nõrgendab jõudusid molekulide vahel ning vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pragudesse. · Eemaldavad mustust hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega ja hüdrofoobne ots mustusekübekestega. · Takistavad mustuse tagasisadenemist. Vee omadused: · Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele, tingitud vesiniksidemetest · Kõrge soojusmahtuvus, vee molekulide vahel · Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, · Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel, · Keemiliselt aktiivne ühend reageerib paljude metallise, mittemetallide, soolade ja oksiididega,
Osaleb kõikides eluprotsessides. 50-99% elusorganismide massist (2/3 inimese massist). Külmumistemperatuur 0°C, keemistemperatuur 100°C (760 mm Hg juures) Tihedus 1,00 g/cm3 (+4°C juures suurim), jää tihedus ~0,9 g/cm3 Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud ja suspendeeritud lisandeid: ookeanivesi- sooladesisaldus kuni 4%; magevesi 0,01-0,05%, Surnumeri 30% Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Kõrge soojusmahtuvus neelab palju soojust, samas temperatuur palju ei tõuse temperatuuri stabiliseerimine looduses. Vee keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S) Need omadused tingitud suhteliselt tugevatest molekulidevahelistestst jõudude - vesiniksideme olemasolust vee molekulide vahel Aktiivne ühend reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega (hüdrolüüs) ja oksiididega 1. Vee ioonkorrutis
48. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% külmub 0 kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju tahkes olekus tihedus väiksem Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. molekulide vahel tugev vesinikside keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 10 50
(mullitajaga mullide puhumine) 46. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 47. Vesi, keemilised omadused *tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) *ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% *külmub 0kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt
(2/3 inimese massist). külmumistemperatuur 0°C, keemistemperatuur 100°C 10 (760 mm Hg juures), tihedus 1,00 g/cm3 (+4°C juures suurim), jää tihedus ~0,9 g/cm3. Looduslik vesi sisaldab alati lahustunud ja suspendeeritud lisandeid: ookeanivesi- sooladesisaldus kuni 4%. *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 50. Loodusliku vee koostis. – suspensioon vesilahustes, st tahkete osakestega vesilahus.
märga klaaskuuli pinda ja kuulike jääb pinnale ujuma.Näide: värvide sisse millega märgistati teid pandi kaetud kattega klaaskuulikesi. Need jäid värvikihi pinnale ja peegeldasid valgust, seega suurendasid märgistuse kulumiskindlust. 50. Vesi, keemilised omadused. Külmumistemp 273 K, keemistemp 373 K, tihedus 1,00 g/cm3 Sisaldab lahustunud ja suspendeeritud lisandeid Omadused: - hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele - Kõrge soojusmahtuvus – neelab palju soojust, temperatuur palju ei tõuse - Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, jäätumine alates pinnast - Keemis ja sulamistemmp oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S; H2Te) - Suhteliselt tugevad molekulidevahelised jõud (vesinikside) - Moodustuvad elektrostaatilise vastastikmõju tagajärjel kolmemõõtmelise võrgustiku, kus iga vee molekul
annaabi.ee 
