võib aru saada. Mõõtmistulemused kirjutatakse abissile järgmiselt: 1. Kui joon on mõõdetud kindlaksmääratud algusest, kirjutatakse joone pikkus selle lõppu, risti joone suunaga ja tõmmatakse joon alla. 2. Mingi eseme arvud kirjutatakse selle joone keskele, kahe sidekriipsu vahele. Polaarkoordinaatide viis kasutatakse teodoliiti, mõõdulinti või kaugusmõõturi latti. Sõltuvalt plaani mõõtkavast ja mõõdistatavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1'....5' täpsusega ja polaarkaugused 0,05....0,5m täpsusega. Väliraamat ja abriss kõik mõõdistamistulemused, kantakse sõltuvalt mõõdistamisviisist väliraamatusse või abrissile. Plaani koostamiseks on vajalik lisada ka kontuurpunktide koordinaatide arvutused ja maa-aluste kommunikatsioonide mõõdistamise andmed. Niitkaugusmõõtur kauguse mõõtmine käib niitristiku miitide järgi. Lõigete viisid: töömahukas situatsioonmõõdistamise võte. Kasutatakse
tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine o Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5' täpsusega ning polaarkaugused 0,05...0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad i mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi
Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5’ täpsusega ning polaarkaugused 0,05…0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad βi mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi lugem võrdne 0˚-ga, teisel juhul peab see
Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub vaiadega
· Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. · Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. · Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 15. Joone pikkuse mõõtmine. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada. Joone fikseerivad maastikul tema otspunktid. Punktide märgistamine toimub vaiadega
punktile. · Kombineeritud lõige: Mõõdetakse nurk ühest antud punktist määratavale punktile ja seejärel mõõdetakse määratavas punktis nurgad kolmele antud punktile. · Vastulõige: Määratavas punktis mõõdetakse nurgad neljale kindelpunktile. · Polaarkiirte meetod: GMV tihendamiseks, kui on kasutada elektrontahhümeeter, mis võimaldab määrata ühest tuntud koordinaatidega seisupunktist A samaaegselt nii polaarnurgad kui ka polaarraadiused kõigile määratavatele punktidele. GMV lähteandmeteks on kindelpunktide koordinaadid ja nende asukoha abrissid. Eristatakse vaba- ja seotud võrku. · Vabavõrk on rajatud ühele lähtepunktide paarile. · Seotud võrk on rajatud mitmele lähtepunktide paarile. 20. Punkti asukoha abriss Abriss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas
Teostatavate tööde kompleks jaotatakse välitöödeks ja kameraaltöödeks. Peale mõõdistamise alusvõrgu loomist järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine. Territooriumi tahhümeetrilisel mõõdistamisel saadakse situatsioonipunktidele samaaegselt nii plaaniline, kui ka kõrguslik asend, seega saadakse mõõtmiste tulemusena kõigi soovitud situatsioonipunktide kohta korraga kolm kordinaati X,Y ja H. Situatsioonipunkti plaaniline asend saadakse polaarviisil st. polaarnurgad mõõdetakse orienteeritud limbi abil, mille 0´00´on orenteeritud käigu eelmisele punktile. Kaugus ehk nn polaarkauguse polügooni punktist kuni situatsioonipunktini, võib sõltuvalt koostatava plaani mõõtkavast ja võimalusest mõõta niitkaugusmõõturiga 0,1 m täpsusega, lmax=70m(100m), aga ka lindiga või elektrooniliselt. Situatsioonipunktide kõrguslik asend saadakse trinomeetrilise nivelleerimisega.
annaabi.ee 
