Mõnikord peetakse seda tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele; Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Kõigil usunditel on mingi kindel õpetus millest ei tohi üle astuda, aga samas on nad väga erinevad. Taoism õpetab, et tuleb ühtne kõiksusega, budism nõuab, et inimene peab saavutama virgunud oleku, islamis tunnustatakse üht ainsat jumalat. Konfutsianism on oluline inimlikkuse tunnetamine, austada kodumaad, ning armastada oma ligimesi
kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu); 2. Mengzi (Mencius); 3. Suur õpetus (Daxue); 4. Keskmine tavaline (Zhongyong). Lääne-Hani dünastia (206 eKr 24 pKr) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametliku moraalse ja poliitilise õpetuse. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Ka austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga mitte ainult Hiinas, vaid ka Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris (viimases olid käsikäes majandus, autoritaarsus ja konfutsianism). Lisaks
maailmas umbes 250 miljonit järgijat Konfutsianism Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. ,,Ära tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle teeksid" Loodususundid Tänapäeval on säilinud Aafrikas, Okeaanias, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas ning Siberis Animism ehk hingeusk puud ja taimed omavad hinge Animatism on eluta looduse hingestamine mõnda mäge, allikat, järve võidakse pidada üleloomulikuks ja pühaks
mitmenaisepidamine, aga üldiselt vähe ja väga rikastes perekondades, sest see oli väga kallis lõbu ning enamasti tuli neis perekondades ette ka palju intriige ja pahandusi, mis eelkõige kurnasid perekonnapead. Rikastes peredes seoti ja sandistati naiste rindu ja jalgu, sest kõik pidi olema kaunis, peen, sile ja väike. Naise nägu maaliti nagu portselanist maski. Naised elasid suletud elu, kuid võisid saada hea hariduse. Konfuutsiuse korralduste kõige olulisem printsiip oli pojalik lugupidamine, see oli iga hiinlase esmane ja kõige tähtsam kohustus. Varasest lapsepõlvest peale kasvatati lapsi täielikus ja vastuvaidlematus vanematele allumises ja nende austamises ning kasvades oli iseenesestmõistetav absoluutne allumine imperaatorile, kui kogu rahva isale. Ka imperaator pidi ise alluma Taevale kui Taeva Poeg. Tema õigused olid piiramatud, kuid ta pidi jälgima seadust, vastasel korral võis Taevas temast ära pöörata.
nimest. Konfutsianismi nimetuseks hiina keeles on ruxue või rujiao - `õpetlaste õpetus'. Kuigi konfutsianism on põhiliselt Hiina rahvuslik ideoloogia, kandus see Hiina kultuuri levikuga ka naabermaadesse ning avaldas suurt mõju Jaapani, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuurile. Konfutsianismi aluseks on järgmised põhimõisted ren (,,humanistlikkus), mis koos li (rituaalsed normid), zhong (oma olemusele truuks jäämine ehk loomulikkus), shu (vastastikkus), ja xiao'ga (pojalik austus) moodustavad täiusliku inimese. Ühiselt moodustavad need de (voorus). Konfutsius elas ja õpetas ajastul, mil Hiinas oli palju omavahel võistlevaid riike ning muistne kombestik, mis põhines taeva ja taevaalust valitseva kuninga ehk taevapoja autoriteedil, sattus vastuollu valitseva poliitilise tegelikkusega. Konfutsius rõhutas küll oma õpetuse tuginemist muistsele pärimusele ja kirjasõnale, kuid tõlgendas seda ometi teisiti, seades
Türgis ja Usbekistanis. 23 KONFUTSIANISM (hiina keeles ; pinyin'is: rújia "õpetlaste koolkond") on Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (eestipäraselt Konfutsius) õpetustest. · Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet: 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4. mehe õiglus naise kuulekus, 5. vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. · Austus perekonna ja surnud esivanemate vastu. On väidetud, et konfutsianistlikud põhimõtted on Kagu-Aasia riikide majanduskasvu (aktiivse majandustegevuse) taga ( Hiinas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Taivanis, Hong Kongis ja Singapuris). · Lisaks moraalile on inimestel kohustus järgida tseremooniaid
Dao=kulg. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika ja keskmes inimene ning ühiskond, mitte jumalad ja teispoolsus. Viie suhte harmoonia: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? Päikese üle. 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami'd. 18. Mis on hinduismi vanimad pühad teksid? Veedad
hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne eetika põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani
* Konfutsianism Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (e. keeles ,,Vesteid ja Vestlusi"). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus; 2. Isa armastus pojalik austus; 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine. Selle õpetuse järgi on inimene oma loomult hea. * Taoism Selle õpetuse rajajas Lao-Zi 6saj e.Kr. Tema õpetus on kirja pandud raamatus Daodejjing (e. keeles ,,Kulgemise väe raamat")
Perekonna suhted Perekonna keskne tähtsus ja (esi)vanemate austamine on kahtlemata hiina ühiskonna eriomane tunnus ning ulatub palju kaugemale Euroopa traditsioonidest. Näiteks kas või seegi, et hiinlase nimes asub esimesel kohal perekonna ehk suguvõsanimi, selle järel üks või kaks taganime (mis eurooplasele oleksid eesnimedeks). Iga korraliku inimese peamine voorus oli xiao pojalikkus või pojalik lugupidamine. Lapse eesmärk oli end pühendada oma (esi)vanemate heaolule, poeg ja ta naine elasid (poja) vanematega koos ning kuuletusid täielikult neile. Abielu oli perekondlik (ja mitte armastuse) asi, pruut valiti vanemate poolt ja tavaliselt polnud peig pruuti enne pulmi näinudki. Polnud haruldane ka see, et perekond, kus oli noor poeg, adopteeris vastsündinud tüdruku, et teda oma pojale korralikuks naiseks kasvatada
– Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus – alama kuulekus; isa armastus – pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus – noorema venna austus; mehe õiglus – naise kuulekus; vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. Keskne eetikapõhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani šintoismi peajumalanna Amaterasu? – päikese. 17
Hiinas peetakse perekonda stabiilsuse kantsiks. Perekonna keskne tähtsus ja (esi)vanemate austamine on kahtlemata hiina ühiskonna eriomane tunnus ning ulatub palju kaugemale Euroopa traditsioonidest (abielu sakrament, "Sa pead oma isa ja ema austama"). Näiteks kas või seegi, et hiinlase nimes asub esimesel kohal perekonna- ehk suguvõsanimi, selle järel üks või kaks taganime (mis eurooplasele oleksid eesnimedeks). Iga korraliku inimese peamine voorus oli xiao - pojalikkus või pojalik lugupidamine. Lapse eesmärk oli end pühendada oma (esi)vanemate heaolule, poeg ja ta naine elasid (poja) vanematega koos ning kuuletusid täielikult neile. Abielu oli perekondlik (ja mitte armastuse) asi, pruut valiti vanemate poolt ja tavaliselt polnud peig pruuti enne pulmi näinudki. Polnud haruldane ka see, et perekond, kus oli noor poeg, adopteeris vastsündinud tüdruku, et teda oma pojale korralikuks naiseks kasvatada. Abiellunud naine võeti täielikult abikaasa perekonda, suhted oma
meeles pidama. * Konfutsianism Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (e. keeles ,,Vesteid ja Vestlusi"). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus; 2. Isa armastus pojalik austus; 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine. Selle õpetuse järgi on inimene oma loomult hea. * Taoism Selle õpetuse rajajas Lao-Zi 6saj e.Kr. Tema õpetus on kirja pandud raamatus Daodejjing (e. keeles ,,Kulgemise väe raamat")
Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2.saj. Ekr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani
e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (eesti k ,,Vesteid ja Vestlusi" ja eesti k Konfutsius). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. (Hiinalik aramus, et õnn on kättesaadav juba siin elus) Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus; 2. Isa armastus pojalik austus; 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Nendel viiel suhtel põhineb inimese maine ehk nägu ja näo säilitamine on hiinlaste jaoks kõige tähtsam ehk kõige hullem on kaotada enda nägu ehk maine. Selle õpetuse järgi on inimene oma loomult hea. Konfutsiunismist sai hiinalste riigiusund 2 saj e.Kr kuni aastani 1911, kui Hiinas toimus riigipööre ja keiser jäi oma võimust ilma.
annaabi.ee 
