asuvad hoogsalt end väljendama stalinismijärgses optimistlikus kultuurisituatsioonis. Tekkis elukutselise lastekirjaniku staatus. Algamas oli eesti lastekirjanduse teine kuldaeg. Tegelikkuse roosaks võõpamine asendus 50ndate keskel taas realismiga. Üheks silmapaistvamaks saavutseks on S.Rannamaa "Kadri" koos selle järjega "Kasuema" . Need raamatud panid aluse uue põlvkonna tüdrukuteraamatule. Seikluslikke poisteraamatuid kirjutasid E. Raud, J. Rannap, H. Väli, H. Pukk jt. Loomulikult kirjutati pioneeridest ja pioneeritööst. Eesti kirjanik mõistis anda keisrile, mis keisri kohus ja pioneeriliikumise kujutamise egiidi all kirjutati mitmetest laste põnevatest ja vajalikest ettevõtmistest. Eesti pioneeritegevus kandis kohustusliku punase värvi taga koguni skautlikke traditsioone. Sellele on kaasa aidanud ka kirjanikud, näit. H. Väli ja H. Pukk. Viimase
aastatel, andis välja mitmeid alasarju, näiteks: ''Looduse kuldraamat'' – 7 sarja, igas 13 raamatut ''Rõõmus raamat'' – lastele kohandatud jutud, nt ''Kalevipoeg'' ''Kuldne kodu'' – kõige väiksematele lastele ''Setu muinasjutte'' Proosakirjandus Proosa oli 1920.-1930. aastatel olulisim ja sisukaim žanr, selle iseärasused olid realism, kunstilisuse taotlemine, mitmekesine temaatika, kujutati last kaasajas, vanuseline eristamine. 3 läbivat teemat – loodus, ajalugu, eluring. Poisteraamatuid kirjutasid Jüri Parijõgi, Richard Janno, K.A. Hindrey, Mait Metsanurga. Tüdrukute kirjanikud Helmi Mäelo, Marta Sillaots (''Trips Traps-trull''), Valve Saretok. Fantaasiakirjandus 1960. muutus kirjandus fantaasiarikkamaks, liikus ulmekirjanduse suunas. Põhilised: Vladimir Beekman ''Aatomik'' ja ''Aatomik ja küberneetiline karu'' Eesti lasteluule tipud Ellen Niit, Viivi Luik. Realismi ja fantaasia luules sidusid Hando Runnel, Paul-Erik Rummo, Ott Arder, Eno Raud
annaabi.ee 
