küpsemine) • S. Rannamaa: Kadri. Kasuema; • A.Vallik: Anni lood (2001-2007); • E. Uus: Kuu külm kuma (2005); • E. Jaaniste: Elu on ilus (2009); • S. Laidla: Pärnaõietee-lood (al 2006); • E. Sepp: Medaljon (2009); • K. Kurema: Jäätunud võõras (2009) Tüdrukuteraamatud • K. Priilinn: Maarjamäe kägu (2007); • M. Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007); • L. Tungal: Varesele valu (2002) jpt Poisteraamatud • poisteraamatu keskmes on poiss või poistekamp, suunatud enamasti poistele, kuid poistekaid loevad meelsasti ka tüdrukud. Põhjus: sageli on ühtlasi tegu seiklusjuttude, koolilugude, ulmekirjanduse, detektiivromaanide vms. teemad ja rõhuasetus sõltuvad tegelaskuju(de) ja teose lugeja vanusest, kuid ealine sõltuvus ei ole nii tugev kui tüdrukuteraamatu puhul oluline on seikluslikkus ja dünaamika, kambasuhted Poisteraamatud klassikaline – • J
Seega võib kõikide juttude tegelasi nimetada dünaamilisteks kangelasteks, sest nad ei ole algusest lõpuni ühe iseloomujoone kandjad, vaid muutuvad jutustuse jooksul. Kuna peategelasteks on eranditult poisid, võiks seda jutukogu määratleda poisteraamatuna. Siiski ei kuulu need jutud klassikalise poistekirjanduse hulka, sest neis puudub seikluslikkus ja põnevad sündmused. Liigitada tuleb need jutud nn emantsipatoorsesse vormi kuuluvaks. Emantsipatoorse poisteraamatu peategelast iseloomustavad naiselikud jooned (abivalmidus, tundlikkus, iseseisvuse puudumine jne), ta on sageli üksi ning tegeleb sisevaatluse ja mõtisklusega (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 145). Poistekirjandusele ei viita ka teose paratekstuaalsed väljendusvahendid pealkiri ega kaanekujundus. Pealkiri ei anna otsest informatsiooni selle kohta, et sisuks on realistlikud koolilood. Kindlasti on raamat loetav ka
annaabi.ee 
