Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
kõik need kõnekujundid konteksti põhjal mõistetavad ja ei peaks suuremaid raskusi
tekitama. Mäletan hästi oma vanemate murelikke pilke, kui läksin neilt pärima, mida
tähendab muinasjuturaamatust leitud võrdlus ,,kaame kui koolja". Sarnaseid võrdlusi
Vilepi raamatutest koolieelikutele ei leia.
Kooliealistele suunatud jutukogus ,,Lendav õunapuu" eristub ühe allkeelena
koolipoiste släng. Slängisõnade kasutamisel jääb Vilep tagasihoidlikuks, mis muudab
nimetatud poistekeele ajas püsivamaks. Kiiresti muutuv slängisõnavara võib väheste
aastate möödudes anakronistlikuks muutuda. Sõnad ,,mata tund", ,,õpsid", ,,okei", ,,kes
on essa" leidsid kasutamist minevikus ja jäävad ehk arusaadavaks ka tulevikus.
Erinevaid tegelasi ei ole võimalik erineva kõnepruugi alusel eristada. Seetõttu riivab
silma grammatilise väärvormi kasutamine jutus ,,Jani seiklused Varjudemaal", kus
tegelane Kriuks ütleb: ,,Eks ta oli sind vist juba kah tüütand"
annaabi.ee 
