1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse `'täiskasvanulikkust''. Luule muutub kurvemaks ja on tunda alla andmist Tema luulesse peab tihti süvenema et aru saada mida autor mõtleb. Kohati on tema luules märgata viha ja kurbust. Teoseid Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. "Kolmring", luulekogu (1989) "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) "Sürway", luulekogu (1992) "Neli sada keelt", luulekogu (1997) "Poissmehe kokaraamat", (2000) "Towntown & 28", luulekogu (2000) "Artutart ja 39", luulekogu (2002) "Krümitor 0671", luulekogu (2011)
16. Kuri laps on vanema vits. 17. Lapsed on vaese varandus. 18. Virgad vanemad, viksid lapsed. 19. Kõrge puu püüab palju tuult. 20. Igal tuulel oma tuju. 21. Kuhu tuul külvab, sinna ta hange ajab. 22. Hommikul pühitakse hool välja, õhtul õnn. 23. Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu. 24. Tark elab aruga, rumal õnnega. 25. Ega varastatud asi õnne ei leia. 26. Õela õnn ei õitse. 27. Õnnetus teeb tugevaks, õnn lõdvaks. 28. Kuu on poissmehe päike. 29. Pärast vihma paistab päike. 30. Kuda kana siblib, nõnda kana nokib.
Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000) ,,Towntown & 28", luulekogu (2000) ,,Artutart ja 39", luulekogu (2002) ,,Krümitor 0671", luulekogu (2011) Läheb mööda õhtupoolik, tuleb tavaline öö. Meie laps Su kõhtu noolib seestpoolt. See on tema töö. Üksinda või mitmekesi ilma tuleb, veel ei tea. Meie ehitame pesi, laps saab igavesti hea. Ükskord ütled talle tere. Ükskord ütled tal head aega. Aga seni on veel aega süüa lund ja sõita merd. Väikse inimese silmad, selged nagu tähed öös.
· ```Linda`` aktsiad``(1893) · ``Kuhu päike ei paista`` (1888) · ``Kõtistamise kõrred` (1888) · ``Kurjal teel` (1882) · ``Musta mantliga mees``(1883) Kogumikud: · "Asta ohver" (1914) · "Muiged" (1914) · "Jutustused" (1913) Jutukesed ja jutud: · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" Muud: · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Au"- näidend Täiendav informatsioon: Keeled: Eesti keel: emakeel Saksa keel Vene keel: Inglise keel Soome keel:
Avangardistliku ja terava väljenduslaadi kõrval on Sinijärve paelunud ka minimalistlikud luulevormid, meeleolukirjeldused ja armastusluule. Koos teiste autoritega on ta teinud mitmeid ühisprojekte, 5 mille tulemusena on ilmunud näiteks kolm luule kaardipakki. Aastal 2002 pälvis Sinijärv raamatu „Artuart&39” eest Eesti Kultuurikapitali luulepreemia. Lisaks lüürikale on Sinijärv kirjutanud gourmet- teemalisi artikleid, kirjutanud “Poissmehe kokaraamatu” ja toimetanud retseptiraamatu. Ta on osalenud mitmetes proosa-, reisijuhi- ja lasteraamatuprojektides. Ta on töötanud reklaamibüroos ja mitmes erinevas ajalehes. Eesti Televisioonis juhib ta iganädalast kultuurisaadet OP. Aastast 2007 on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Luulekogud -- Kolmring. Eesti Raamat, Tallinn, 1989. -- Vari ja viisnurk. Tartu, 1991. -- Sürway. EK$/Polluks, 1992. -- Neli sada keelt. Eesti Kostabi Selts, 1997. -- Towntown & 28
1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay", mille kirjastas Kostabi Selts. 1997. aastal ilmus Sinijärvel luuleraamat "Neli sada keelt" ning 1999. aastal "Towntown & 28" Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. Teoseid · "Kolmring", luulekogu (1989) · "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) · "Sürway", luulekogu (1992) · "Neli sada keelt", luulekogu (1997) · "Poissmehe kokaraamat", (2000) · "Towntown & 28", luulekogu (2000) · "Artutart ja 39", luulekogu (2002) · "Kaamose kiuste", luulekogu (2004) Mu mulin ma ise malin kallid mormoonid kohtume jälle salt lake citys kui senatil olexid presidendi igused seisax senati väljakul washingtoni kuju elu on igal pool elu ainult mnel pool darvinistlik ja mujal pool jumalik läheb portselanipoodi kord tokolopopulos kuid temast trygib ette mööda ja yle suurekasvuline isaskodanik kes väidab et ta on
teadmisi. See omab ka teatud riski. Huvi leegi vastu võib lõppeda näiteks kõrvetusega. Inimlik uudishimu ei esinda alati taolisi eesmärke. Väga palju on seotud vaimsusega ehk emotsiooniga. Ühele võib korda minna, mis arvamusel keegi temast on, teisele see, mida neiud ikka omavahel laua taga sosistasid. Need on lihtsaimad vormid olukordadest, kus lihtne uudishimu võib teha palju kurja. Üheks radikaalseimaks näiteks võiks tuua kihlatud paari, kellel oli toimunud nö poissmehe peod. Naispoolel oli tekkinud kahtlus oma partneri truuduses ja lasi teha valedetektori all noormehele uuringu. Pea tunni ajase seansi ajal tegi uurija masina andmete järgi järelduse, et noormees oli tõepoolest olnud truudusetu. Loomulikult tekitas see suure lõhe paari vahel. Mis teeb antud olukorra naeruväärseks, on ebaadekvaatne uurimismeetod. Nimelt põhineb valedetektor füüsilistele näitajatele. Teoorias, kui inimene valetab, reageerib ta küsimustele ja nendele
Realism kui kirjandusvool paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Tunnuseks oli kujutada kaasaegset elu nii nagu see tegelikult oli, ilma liialdusteta ega ilustusteta. 4) ,,Inimlik komöödia": jaguneb kolmeks- filosoofilised-, analüütilised-,kommete etüüdid. Kommete etüüdid jagunevad veel 6- stseenid eraelust (,,Gocseck"), stseenid Pariisi elust (,,Cesar Birotheam"), stseenid sõjaväe elust (,,suaanid e. Bretagne aastal 1799"), stseenid külaelust(,,Külaarst), stseenid provintsielust (,,Poissmehe elu"), stseenid poliitilisest elust (,,Tume lugu"). 5) Balzaci maailm ,,Inimliku komöödiaga": Ta ütles, et teosel on geograagia, samuti tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad ja asjad, tegelased ja faktid oma vappideraamat, oma aadlikud ja kodanlased, oma käsitöölased ja talupojad, oma armee ja lõpuks oma maailm. See ei olnud fantaasia vili, selline oli päriselt tema kaasaegne maailm. 6) Stendhal: Prantslane Stendhal sündis 1783.a. ja oli 1.kirjanik
Kirjutab esimese värsstragöödia. "Ausalt rikastuda on niisama võimatu kui ausalt varastada" Töötab öösiti vihkab tubakat leiab naise endale abielluvad 1849 balzac jääb haigeks. JÕGIROMAAN - romaanitsükkel, koosneb paljudest romaanidest. Omaette romaanid. Seovad ühised tegelased. SUURTEOS "Inimlik komöödia" 1. "Kommete etüüdid" - koosneb stseenidest (6 osa) 1.1 "Stseenid eraelust": "Isa Goriot" "Gobreck" "Kolonel Chabert" 1.2 "Stseenid provintsielust": "Poissmehe elu" "Eugenie Grandet" "Muinsuste muuseum" 1.3 "Stseenid Pariisielust": "Cesar Birotteau" Nucingeni pangamaja" "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus" 1.4 "Stseenid sõjaväe-elust": "Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" 1.5 "Stseenid poliitilisest elust": "Tume lugu" 1.6 "Stseenid külaelust": "Külaarst" "Talupojad" 2. "Filosoofilised etüüdid" - eksitav pealkiri,varasemad teosed aga vähem fakte ja rohkem fantaasiat "Sagräännahk" "Tundmatu meistriteos" "Absoluudi otsingud" 3
Vronskiga oli lausa andestamatu. See tekitas seltskonnas suurt kõneainet ning seda peeti väga häbiväärseks. Kolmandaks ühiskondlikuks probleemiks oli kindlasti talupoegade kehv olukord, mida Levin üritas parandada. Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Tolstoi kajastab kogu tolle aja ühiskonnakriitikat Levini kaudu. 3. Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees. Teose alguses oli ta just lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina ning nautis poissmehe elu. Tal polnud kavaski abielluda vaid pidas abielumehi lausa naeruväärseteks. Vronski vaateid iseloomustab hästi tema arvamus Peterburi inimeste kohta, nimelt jaguneti kaheks seltskonnaks. Tema kuulus elegantsete, ilusate, suuremeelsete ning lõbusate inimeste hulka, kes pidid punastamata anduma igasugustele kirgedele ja kõige muu üle naerma. Täpselt nii Vronski mõtleski ning teoses alguses käituski, kuid armastus Anna vastu pööras kõik vastupidi
doktor Watson Ameerika Ühendriikides, abielludes seal Constance Adamsiga. Tagasi Londonis, alustab doktor Watson uuesti Sherlock Holmesi juhtumiste ülestähendamist, tegutsedes samal ajal arstipraksisega Paddingtonis ja Kensingtonis[20][21]. 1886. aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumi "Berülldiadeemi mõistatus". 1887 "Reigate'i mõistatus", "Viis apelsiniseemet" ja "Kõrgest soost poissmehe mõistatus". 1888 "Nelja märk" (doktor Watson kohtub tulevase abikaasa Mary Morstaniga "Skandaal Böömimaal", "Hirmu org", "Kadunud peigmehe juhtum", "Boscombe'i oru mõistatus", "Kollane nägu", "Teise laigu mõistatus", "Kreeka keele tõlk", "Pappkarbi mõistatus", "Hõbelauk" ja "Vigane mees". 1889 "Viltuse suuga mees", "Maaklerikontori ametnik", "Laevastikuleping", "Inseneri pöidla mõistatus" ja "Baskerville'ide koer".
Hiljem in jõgiromaanidega silma paistnud prantslased Marcel Proust ja Romain Rolland, inglane Jhon Glasworthy ja hispaanlane Pio Baroja. 4.Koosta skeem inimliku komöödia struktuuri kohta, lisa teosed Inimlik komöödia Kommete etüüdid 1.Stseenid eraelust"Globsek"(1830 ek 1949, 1956), "Kolonel Chabert"(1832 ek 1956), "Isa Goriot" 2.Stseenid provintsielust"Eugenie Grandet"(1833;ek 1928, 1957), "Muinsuste muuseum"(1836- 1839;ek 1957)"Poissmehe elu", "Kaotatud illusioonid"(1837-1847;ek 1958) 3.Stseenid Pariisi elust"Cesar Briotteaur"(1837;ek 1958),"Nucingeni pangamaja"(1838;ek 1958), "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus"(1838-1847;ek 1959),"Nõbu Bette"(1846;ek 1960),"Nõbu Pons"(1847;ek 1960) 4.Stseenid sõjaväeslust"Suaanid ehk Bretagne aastal 1799"(1829;ek 1960) 5.Stseenid poliitilisest elust "Tume lugu"(1841;ek1960) 6.Stseenid külaelust"Külaarst"(1833;ek1961), "Talupojad" Filosoofilised etüüdid ...Eksisteerivad üldpealkirjaga .
· "Surnute pidu" · "Asta ohver" · "Loojak" - kunstiteemaline novell · "Kuival" · "Leib" 1. Jutustused · "Musta mantliga mees" · "Kurjal teel" 1. Kogumikud · "Jutustused" (1913) · "Asta ohver" (1914) · "Muiged" (1914) 1.Jutukesed ja jutud · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" 1. Muud · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Au"- näidend Kahe E.Vilde jutu kokkuvõte Minu pommid
,,SEITSE VENDA", Aleksis Kivi Kord elasid kaugel metsa põhjas üksikus kohas seitse venda. Vanemad olid neil juba mõnda aega surnud. Peale nende eneste ei pidanud nad kedagi teisi inimesi ega ka naisterahvaidki eneste juures, kõik elasid poissmehe elu ja tegid kõiksugused tööd ja toimetused, olgu meeste- ehk naisterahva tööd, ise kõik ära. Kui nad ju kõik naisevõtjate aruliseks olid saanud, mõtlesid nad hakata naisi võtma. Et aga tuntud ega teatud naisterahvaid neil ei olnud, siis võtsid nad nõuks otsimise peale ilmasse välja minna. Aru peeti niimoodi, et kuus vanemat venda otsimise peale välja lähevad selles tingimises, et ka noorema vennale, kes koduseid asju senikaua toimetama
· "Asta ohver" · "Loojak" - kunstiteemaline novell · "Kuival" · "Leib" 1. Jutustused · "Musta mantliga mees" · "Kurjal teel" 1. Kogumikud · "Jutustused" (1913) · "Asta ohver" (1914) · "Muiged" (1914) 1. Jutukesed ja jutud · "Minu esimesed "triibulised""(1904) · "Jobu" · "Norra rannas" · "Rubiini ristikene. Jutuke Londoni elust" · "Isand Ilvese kosjakäik" · "Leeni" · "Poissmehe jõuluöö" · "Teravad nooled" · "Lina-Mai" 1. Muud · "Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külalisteks"- reisikirjad (1904-1905) · "Koidu ajal" · "Katked minu elust"- bibliograafiline teos (1912) · "Minu vaimlise arenemise käik"- bibliograafiline teos (1913) · "Tabamata ime"- näidend (1912) · "Au"- näidend Kahe E.Vilde jutu kokkuvõte Minu pommid
Tema luules ei ole rahu, on igatsus rahu järele. Sellest suurem on aga igatsus vabaduse järele. Ja tegelikult on see vabadus Sinijärves endas olemas, see on tema sees, ta peab lihtsalt ergutama seda välja tulema. Teosed ja luuletused Karl Martin Sinijärv on loonud 8 isiklikku luulekogu: "Kolmring", luulekogu (1989) "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) "Sürway", luulekogu (1992) "Neli sada keelt", luulekogu (1997) "Poissmehe kokaraamat", (2000) "Towntown & 28", luulekogu (2000) "Artutart ja 39", luulekogu (2002) "Kaamose kiuste", luulekogu (2004) Luule näiteid: Mööda nöörist käid sa teral vahedal ja lõikumist ei toimu. Siis vääratad. Ei terast miskit sul, ei haljast traadist. Üks(hukkumine)puha. Sa naeratad. * Kurva kõnekaardi väsind taskutorru paneb inimene kaubamaja ees. Ostab lille, võtab takso, reedelumi tik-tak sureb poriks. *** Kardinad on ees. Väljavaade
Nt sir/madam. Sir ja madam võivad mõlemad viidata kõrge staatusega inimestele. Kuid sõna madam kasutatakse lisaks lõbumaja pidaja kohta, sir’i mitte. Nt bachelor/spinster või old maid ‘poissmees/vallaline naine või vanatüdruk’. Kõiki 3 sõna kasutatakse vallaliste puhul. Kuid spinster’it ja old maid’i kasutatakse tänapäeval harva, ilmselt nende negatiivsete seoste tõttu. Bachelor’il on positiivsed lisatähendused. Poissmehe elu (bachelor life) ja poissmehe korterit (bachelor pad) peetakse glamuurseteks: poissmees on keegi, kes pole end sidunud. Vallaline naine ja vanatüdruk tekitavad inimestes ettekujutuse kellestki, kes on vana, hall, inetu ega ole võimeline endale meest leidma. Väljendit bachelor girl ‘poissmehest tüdruk’ võib kasutada mitteabielus naise kohta, nii välditakse ülejäänud kahele mõistele – vallaline naine ja vanatüdruk – omast häbimärki
Juulimonarhia ajal. Honoré de Balzac oli suurim prantsuse kriitiline realist. Paljud tema teosed algavad kuulujuttudega pidudelt enne kui nende kohta tõde välja tuuakse. 20 aastat üle 80 teose "Inimlik komöödia" 3000 tegelast kriitiline realist Olulisemad teosed: "Inimlik komöödia" o Kommete etüüdid (6 osa) "Gobseck", "Poissmehe elu", "Nõbu Bette", "Suaanid ehk Bretagene aastal 1799" jne o Filosoofilised etüüdid "Sagräännahk" "Tundmatu meistriteos" "Absoluudi otsingud" "Abielufüsioloogia" "Vautrin", "Ärimees", "Cromwell" näidendid Tomber, J. 2008. Honoré de Balzac. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid
Kõik kolm tuhat tegelast, kes erinevates romaanides esile kerkivad, tegutsevad Restauratsiooni ja Juulimonarhia ajal. Honoré de Balzac oli suurim prantsuse kriitiline realist.Paljud tema teosed algavad kuulujuttudega pidudelt enne kui nende kohta tõde välja tuuakse. ∙20 aastat – üle 80 teose ∙“Inimlik komöödia” ∙3000 tegelast ∙kriitiline realist Olulisemad teosed: ∙“Inimlik komöödia” – oKommete etüüdid (6 osa) – “Gobseck”, “Poissmehe elu”, “Nõbu Bette”, “Šuaanid ehk Bretagene aastal 1799” jne oFilosoofilised etüüdid “Šagräännahk” “Tundmatu meistriteos” “Absoluudi otsingud” ∙“Abielufüsioloogia” ∙“Vautrin”, “Ärimees”, “Cromwell” – näidendid Tomber, J. 2008. Honoré de Balzac.- http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=75&table=Persons. 15.09.08 Stroom, S. 2008. “19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac”.-www.htg.tartu.ee/~a5cazpar/Honor
Põhja- ja Lääne-Eestis ei olnud eraldi jaanilaulude viise, vaid neid esitati harilikult mõnel tavandilaulude rühmaviisil. Mustjala jaanilaul on lauldud näiteks sealse tüüpilise pulmaviisiga. Poissmeeste pidu http://www.feeling24.ee/?Page=Article&ArticleID=158 Õnnestunud pulma oluliseks eelduseks on ka üks meeldejääv poissmeeste pidu, mida tähistatakse kui peigmehe viimast õhtut vaba ning vallalisena. Mida taibukamad ja ettevõtlikumad on poissmehe sõbrad, seda huvitavam ning meeldejäävam saab see õhtu olema. Seepärast tuleks seda kindlasti hoolikalt ette valmistada ja omavahel kokku leppida, mis on selle peo eesmärk? Poissmeeste õhtu korraldajad peaksid oma valikutes arvestama kindlasti peigmehe soovidega. Teda piisavalt hästi tundes, ei peaks see probleemiks osutuma, kuid kui tekib vähimgi kahtlus, tuleks meeldiva õhtu korraldamiseks küsida arvamust ka peigmehelt endalt. Kõige
murdmine Vronskiga oli lausa andestamatu. See tekitas seltskonnas suurt kõneainet ning seda peeti väga häbiväärseks. Kolmandaks ühiskondlikuks probleemiks oli kindlasti talupoegade kehv olukord, mida Levin üritas parandada. Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Tolstoi kajastab kogu tolle aja ühiskonnakriitikat Levini kaudu. 3.Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees. Teose alguses oli ta just lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina ning nautis poissmehe elu. Tal polnud kavaski abielluda vaid pidas abielumehi lausa naeruväärseteks. Vronski vaateid iseloomustab hästi tema arvamus Peterburi inimeste kohta, nimelt jaguneti kaheks seltskonnaks. Tema kuulus elegantsete, ilusate, suuremeelsete ning lõbusate inimeste hulka, kes pidid punastamata anduma igasugustele kirgedele ja kõige muu üle naerma. Täpselt nii Vronski mõtleski ning teoses alguses käituski, kuid armastus Anna vastu pööras kõik vastupidi. Oma käitumiselt oli Vronski egoist
Hägused mõisted, mida nimetatakse ka loomulikeks mõisteteks, on sõnad, mida nii defineerida ei saa eelkõige sellepärast, et nende koostisse kuuluvate tunnuste piirid on hägused. Klassikalised mõisted näivad olevat ekspertide poolt defineeritud ja ühtlasi leiutatud mõisted klassi täiendavaks defineerimiseks neid definitsiooniliste tunnustega seostades. Samas näivad loomulikud mõisted olevat loomulikult kujunenud (Smith, 1988). Seega on "poissmehe" mõiste abistav ja leiutatud ehk kunstlik mõiste. Teise näitena valitud mõiste "vili" näib paremini sobivat puuviljadele kui näiteks aed- ja teraviljadele. Sellal kui klassikalised mõisted ja neid tähistavad sõnad võivad olla rajatud definitsioonilistele tunnustele, on hägused mõisted üles ehitatud prototüüpidest lähtudes. Prototüüpilise vaate kohaselt klassifitseeritakse objekt või idee kategooria üksikjuhuna siis, kui ta on prototüübiga piisavalt sarnane.
annaabi.ee 
