MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kodutöö nr 3 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Keevisliide 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.03.17 P.Põdra
Kodutöö nr 2 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Keermesliide 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 01.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 2 KEERMESLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge poltliitega. Valida lõtkuga poltliite komponendid: poldid, seibid ja mutrid ning mõõtmed a, b ja t. Poltide arv on neli ja omadusklass on 8.8. 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2
MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kodutöö nr 4 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Pressliide 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.03.2017 P
MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kodutöö nr 1 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Istu analüüs 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.02.2017 P.Põdra Hammasratta 1 rumm istatakse võllile 2 istuga (ISO 286-1:2010), mis tuleb valida
N 100,26∗103 A A ≥ A [ s ]= 6 ∗0,5=2,59∗10−4 m2=259 mm σ Pf 580∗10 Valin Mehaanikuinseneri käsiraamatu ISO-meeterkeermete tabelist lähima ristlõikepindala väärtuse tingimusel A tabel ≥ A A , seega tabliväärtuseks valin 353 mm (353 ≥ 259) . Selle põhjal saab tabelist 8.8 omadusklassi ja jämeduskeermega poldi M24. 5. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik mutter ning seib. Mutter: m = 21,5 mm ja e = 39,6 mm Poldi ava: M = 26 mm Seibid: Omadusklassiga ≤ 8,8 korral M24 d 2=39 mm ; h=4,3 mm Poldi pikkus: l≥ 21,5+8+10+ 4,3=43,8 mm ≈ 45 mm 6. Kontrollida seibide ja mutrite paigaldamise võimalust UNP profiili sees, vajaduse korral muuta konstruktsiooni. Antud juhul sobib UNP-profiili sisse paigaldada mutrit ja seibi, sest ruumi jääb 14,20 mm , mis on piisav, et pääseks mutrivõmega või padruniga ligi.
F F Puitvarras F F F Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Varrastarindi mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 H, m 3 3,5 2,9 3,2 4 5 6 3,8 4,4 4,8
A B Tala tugevusanalüüs 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 10.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP- profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest Ühtlane joonkoormus p = F/b. p Varuteguri nõutav väärtus on [S]
tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7. Koostada mõlema võlli väändenurga epüür võttes kõikide elementide (laagerdused, rihmarattad)
D2 = 2,0D1, α = 120° D2 = 1,8D1, α = 140° D2 = 1,6D1, α = 160° D2 = 1,4D1, α = 90° D2 = 1,2D1, α = 180° n = 2400 min-1 n = 1500 min-1 n = 1200 min-1 n = 600 min-1 n = 300 min-1 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ja joonis .............................................................................................................. 3 1. Väändemomendi T epüür ............................................................................................... 4 2
F = 300 N F = 700 N F = 1100 N F = 1500 N F = 1900 N 6 7 8 9 0 F = 2300 N F = 2700 N F = 3100 N F = 3500 N F = 3900 N Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ............................................................................................................................ 3 1. Fmax vastav paindemomendi M epüür ...................................................................... 4 2. Varda jämedama osa läbimõõt D, ja raadius. Varda ohtliku koha eskiis (mõõtkavas 1:1) ...................
1 2 3 4 5 L = 650 mm L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 L = 900 mm L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) Sisukord Algandmed ............................................................................................................................ 3 1. Nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid,............................................................ 4 2. Materjali Euleri piirsaledus E .....................................................
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAMA KEERMESLIITE A -7 ARVUTUS B -7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: ...... ......MASB 51............ .......A.Sivitski.............. .....................................
P2, kW 12 1 0,7 15 10 2 9 5 1,5 2 P3, kW 7 3 2 4 8 1 11 8 2 1 P4, kW 10 5 1 9 4 1,5 3 8 0,5 1 Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Algandmed: Võlli poolt käitavad võimsused: P1= 6 kW P2= 1 kW P3= 3 kW P4= 5 kW Võlli pöörlemissagedus: n = 500 p/min Materjali voolepiir: y = 295MPa Nõutav varutehgur: [S] = 8 1. Epüür P 2 n 2500
A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 8 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Priit Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus
650 mm L= L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 900 mm L= L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Sisukord Andmed 2 1. Tootetabelist nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid 2 2
A B Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega 6 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- Ühtlane ja joonkoormusega. Dimensioneerida tala ja joonkoormus arvutada läbipaine v ja pöördenurk tala vabas otsas ning suurim läbipaine vmax tala p tugedevahelises osas. Tugi Punkt-
Kodutöö nr 3 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Keevisliideliide 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 18.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 3 KEEVISLIIDE Jõuga F koormatud konsoolne terasleht (S355) on kinnitatud UNP profiiliga komponendi külge keevisliitega (kolm keevisõmblust). Konstrueerida keevisliide (elektroodi voolepiir on 350 MPa). 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. 3
A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistamise tolerantse, pingekontsentratsiooni ja puitvarda võimalikku nõtket arvestamata). Trossi nimiläbimõõt on 10 mm ja piirjõud FLim = 58,3 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on
P2, kW 12 1 0,7 15 10 2 9 5 1,5 2 P3, kW 7 3 2 4 8 1 11 8 2 1 P4, kW 10 5 1 9 4 1,5 3 8 0,5 1 Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) Arvutusskeem : MV M1 M2 M3 M4 P1 = 10 kW Võlli pöörlemissagedus : 500 p/min P2 = 10 kW Väändepinge : 295 MPa P3 = 8 kW Varutegur [S] = 8 P4 = 4 kW
3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Ühtlane Tala joonmõõtmed on antud seostega: joonkoormus b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase p joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest
Sisukord Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) ........................................................................................................................... 1 ........................................................................................................................... 1 1. Ülesande püstitus........................................................................................... 2 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F............................5 3
L = 650 mm L = 700 mm L = 750 mm L= 800 mm L = 850 mm 6 7 8 9 0 L = 900 mm L = 950 mm L = 1000 mm L = 1050 mm L = 1100 mm Hindamistabel Lahendi õigsus Sisu selgitused Illustratsioonid Tähiste seletused Korrektsus Kokku (täidab õppejõud) 1 1. Nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid [S] = 2 nõtke varutegur L = 850mm varda pikkus 40x40x2 nelikanttoru mõõtmed 2 σ y =355 MPa nõtkepiir 40
A2-035, A2-70? 37. 24. Milleks kasutatakse seibe keermesliidetes? 38. SEIB = avaga plaat, mida kasutatakse valdavalt: 39. · poldipea ja/või mutri ning kinnitatava detaili kontaktiala
Antud: Voolepiir: σ y =350 Mpa Pikkus: L = 400 mm Koormus: F = 5 kN Profiil: UNP180 Teras: S355 Paksus: δ=¿ 8 mm 1. Teha konstruktsiooni skeem mõõtkavas. 2. Mõõtmed b, c ja t valida tulenevalt UNP profiili laiusest. b = 180 – 2 ¿ 5=170 mm c = 180 – 2 ¿ 5=170 mm t = 5 mm 3. Tuvastada keevisliite ohtliku ristlõike ohtlik(ud) punkt(id) ning arvutada summaarse pinge suurim(ad) väärtus(ed). Keevisõmbluse tööseisund: b=170 mm c=170 mm X c =42,5 mm Z c =42,5 mm F=5 kN Keevisliitele mõjuv pöördmemoment: M =F∗( L+t +b−X C ) =5 ( 0,4+0,005+0,17 +0,0425 )=3,09 kN m Ohtliku lõike põikjõud: Q=F=5 kN Ohtliku lõike väändemomoment: T =M =3,09 kNm Keevisõmbluse lõikepinge:
kontsentratsioonitegur. Nagu katsed näitavad, ei vähenda pingekontsentratsioon staatilise koormuse puhul märgatavalt ristlõike kandevõimet. Kuna pinge tipp on koondatud väga kitsale alale, siis kõrval paiknev vähemkoormatud materjal ei võimalda pingetipu kohal suuri deformatsioone ja materjal ei saa seetõttu hakata voolama. Väsimustugevusele avaldab pingekontsentratsioon seevastu suurt ebasoodsat mõju ja seetõttu tuleks vahelduvalt koormatud elementide puhul pingekontsentraatoreid vältida. Valts- ja keevisprofiilides esinevad sageli algpinged. Algpinged telivad näiteks keevitamisel ristlõike eri osade erinevast jahtumiskiirusest, valtsprofiilidel tingituna valtsimistehnololoogiast jne. Algpinged on ristlõike ulatuses alati tasakaalustatud. Tänu sellele nad staatilisel koormamisel kandepiirseisundile olulist mõju ei avalda piirseisundis on pingejaotus nii algpingetega kui ka pingeteta ristlõikes praktiliselt ühesugune
Enamasti kasutusel väntade ja hoobade võllidele kinnitamiseks, aga ka suuregabariidiliste, poolitatud konstruktsiooniga rihmarataste võlliga liitmiseks. NB! Suur disbalansioht! Vajalik poltide ettepingutusjõud Fv leitakse eelduse põhjal, mille järgi summaarne hõõrdejõudude moment Th=f*i*Fv*d tasakaalustab ülekantava momendi T (valemis i-poltide arv, hõõrdetegur f=0,15 Pidades silmas 30% varu, saame Fv = (1,3*T) / (f*i*d). 10.Ekstsentriliselt koormatud keermesliide (poldid) Joonisel on kujutatud vasarpeapoldiga liide, mil tõmmatud poldi vardas lisandub paine. Maksimaalsed tõmbepinged keermestatud osa pinnal avalduvad : Selgub, et paindeosa mängib tugevuses peaosa. Seepärast tuleb konstrueerimisel jälgida, et paine ei tekiks tsentriliselt tõmmatud poltidesse. Tsentrilisele koormusele projekteeritud poltide ekstsentrilist koormamist
10.1 Poldi lõikekandevõime ........................................................................................................................ 55 10.2 Poldiava serva muljumiskandevõime .................................................................................................. 55 10.3 Poldi tõmbekandevõime ..................................................................................................................... 57 10.4 Tõmbe- ja lõikejõuga üheaegselt koormatud poldi kandevõime........................................................ 57 11. ALGHÄLVED JA TEIST JÄRKU MÕJURID...................................................................................................... 58 12. POSTIDE JA RAAMIDE NÕTKEPIKKUSED .................................................................................................... 61 13. ENIMKASUTATAVATE TERASPROFIILIDE TABELID .................................................................................... 63
Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus.
15. Hälvete kontroll. 2
Arvutite kasutamine
16. Eksamiküsimused 2
Z.Humienny, P.H.Osanna, M.Tamre, A.Weckenmann, L.Blunt, W.Jakubiec Geometrical Product
Specification. Course for Technical Universities. Warszawa, 2001.
T.Tiidemann. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus.Tallinn, TTÜ, 2000.
I.Märtson. Nimimõõde ja piirhälbed. Sari Masinaelemendid. Tallinn, Valgus, 1990
Zreitd F.B Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Vfibyjcnhjtybt> 1979.
Cfhfyxf U.F. Dpfbvjpfvtyztvjcnm> cnfylfhnbpfwbz b ntxybxtcrbt bpvthtybz. V.>
Bplfntkmcndj cnfylfhnjd, 1991
Leyby-
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
positiivseks; kui surutud negatiivseks. Põikjõud loetakse positiivseks, kui ta püüab vaadeldava vardaosa tema teise otsa suhtes pöörata päripäeva. Q-epüüri koostamisel kantakse positiivsed väärtused teljest üles ja vasakule. Paindemomendile tavaliselt märki ei omistata. M-epüüri koostamisel kantakse paindejõudude väärtused varda tõmmatud kiudude poole. 1.10. Paigutiste arvutamine Mohri meetodil epüüride integreerimise võttega. Ülesanne: Leida koormatud lihttala paigutis etteantud punktis. Joonpaigutis ehk siire on vaadeldava keha mingi punkti lõppasendi ja algasendi vahelise lõigu pikkus.Joonpaigutise ühik on pikkusühik (mm, cm, m). Nurkpaigutis ehk pööre on mingi kehaga seotud joone,näiteks varda telje,suuna muutus algasendi suhtes.Nurkpaigutist mõõdetakse nurgaühikutes,tavaliselt radiaanides.Maksimaalselt lubatud paigutiste väärtused on ehituskonstruktsioonides
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
