Referaat Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (0)

1 Hindamata

Suvi - Päike, soe õhk, head sõbrad, ujumine ja kõik muu, mida saab teha ainult suvel.

Lõik failist

Eesti Maaülikool
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Maria Rebeca Soomaa
Põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssonii)
Referaat
Tartu 2014
Sisukord
Liigi kirjeldus…………………………………………………………………………………..……3
Liigi elupaigad ……………………………………………………………………………….……..4
Liigi ohustatus ja selle kaitse…………………………………………………………….……….5
Liigi ohutegurid ………………………………………………………………………….………….6
Liigi kaitse korraldamine…………………………………………………………………………..7
Peamised kohustused………………………………………………………………………...7
Liigi arvukuse tagamise ennetamine…………………………………………………………….8
Tähtsad ülesanded ja tegevused…………………………………………………………….8
Liigi kaitseabinõud………………………………………………………………………………....9
Lisad……………………………………………………………………………………………….10
Kasutatud kirjandus
Liigi kirjeldus
Küünarvarre pikkus: 37-44 mm
Tiibade siruulatus:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #1

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #2

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #3

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #4

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #5

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #6

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #7

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #8

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #9

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #10

Referaat Põhja-nahkhiir-Eptesicus nilssonii #11

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Põhja-nahkhiirele on iseloomulikud tume nägu ja lennus. Karvkate on seljal mustjas või tumepruun ning karvade otsad on heledad. Värvuse ja näo poolest erineb ta selgelt teistest Eesti nahkhiirtest.
Euroopa kesk- ja põhjapiirkonnad , Kaukaasia, Siber, Kaug-Ida, Jaapan. Põhja-nahkhiir on Euraasias kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiireliik. Eestis on ta levinud kogu mandriosas ja paljudel saartel; ka väikesaartel, kus on kas metsa või põõsastikke. Eestis on suvise asurkonna suurus hinnanguliselt 100 000—300 000, millega on põhja-nahkhiir meie maastikes domineeriv nahkhiireliik. Meil talvituvate isendite arv on hinnanguliselt 8300. Küllaltki suur osa põhja-nahkhiirtest talvitub ilmselt majaseintes. Arvukas on ta ka Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsis, mis torkab silma eriti seetõttu, et teiste nahkhiireliikide esindajaid on seal vähem.
Põhja-nahkhiir poegib kolooniates (meil enamasti majakatuse või -seina vahel, harvem puuõõnsuses), neid on 10—30, harva kuni 50 emast. Järglased (igal emasel kuni kaks) sünnivad juuni teisel poolel või juuli algul ning lennuvõimestuvad 4 nädala vanuselt. Lendavaid poegi on meil leitud juuli keskel.

nahkhiir referaat nahkhiir põhja nahkhiir Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

..................................................... 21 1.3.4 Habelendlane (Myotis mystacinus)............................................................. 22 1.3.5 Tõmmulendlane (Myotis brandtii).............................................................. 23 1.3.6 Nattereri lendlane (Myotis nattereri)...........................................................24 1.3.7 Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus)...............................................................25 1.3.8 Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssoni).............................................................26 2. MATERJAL JA METOODIKA.............................................................................. 28 2.1 Peeter Suure Merekindlus.................................................................................. 28 2.2 Laagri nahkhiirte talvituspaik.............................................................................29 2.2.1 Pääsküla kaitsepositsiooni asukoht ja rajatised ..............

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala

RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6

Turism

doc

Keskkonnakaitse KT

kõva lärmis tegemisest puude ja muude paikade läheduses, kus võib olla nahkhiirte kolooniaid. 96. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 97. Milleks on vaja liikide punast raamatut? Millised on punase raamatu ülesanded? Kas PR liikidel on seaduslik kaitse? Punase raamatu ülesanne on juhtida inimeste tähelepanu hävimisohus liikidele ja koguda teaduslikke andmeid liikige isendite arvukuse kohta. Anda hinnanguid isendite

Keskkonnaohutus

docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

kolooniaid. 97. Millised on nahkhiirte talvituspaiga nõuded ja kuidas neid tagada? Mida ei tohi teha talvituspaigas ja miks? Talvituspaigas peab olema püsiv või vähekõikuv temperatuur ( 0°C...+ 5°C või +3°C...+7°C) piiavalt pime ja niiske. Sobivad lõhedega koopad, mahajäätud kaevandused ja liivakivist keldrid. Nahkhiirt ei tohi talveunest äratada ega häirida muul moel. Kui nahkhiir talveunest ärkab, kulutab ta selleks 10 % oma talveks varutud rasvakihist. See aga saab talle eluohtlikuks, sest ta ei suuda enam ennast oma rasvavarust toita kevadeni välja ja loom hullub. 98. Milleks on vaja liikide punast raamatut? Millised on punase raamatu ülesanded? Kas PR liikidel on seaduslik kaitse? Punase raamatu ülesanne on juhtida inimeste tähelepanu hävimisohus liikidele ja

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kelles

Keskkonnakaitse ja säästev areng

pdf

Eesti looduskaitse

Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................

Keskkonna ja loodusõpetus

odt

Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Suur- konnakotkas Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus 17.04.2015 Juhendaja: … Sisukord Table of Contents Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Suur- konnakotkas.......................................................................................... 4 1.1 Kirjeldus.................................................................................................... 4 1.2 Toitumine................................................................................................... 4 1.3 Levik ja arvukus........................................................................................ 5 1.4 Elupaik...................................................................................................... 6

Keskkonnapoliitika ja korraldus

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused:  Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid