Luulekogud: ,,Kevad Astrahanis" (2000) ,,Simunapäev"(2003) ,,Luigeluulinn" (2004) ,,Kaitseala" (2005) saanud kogu eest Kultuurkapitali aastapreemia ,,Noorkuuhommik" (2007) sisaldab peamiselt varem ilmunud luulet. Kõik tekstid on kogus tõlgitud ka inglise keelde. Proosaraamat: ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine" (2006) Ehini esimene proosaraamat. Samas tekitab küsimuse, mis see proosa üldse on? Nii vormilt kui ka ainekäsitluselt jätkab autor poetessina. Oma ,,Kaitseala" pealkirja tähenduse kohta on ta öelnud järgmist: ,, Siin on seos ühe handi tüdruku näoga, keda ma kohtasin. Ta peab oma nägu rätikuga varjama kõigi meeste ja võõraste eest. Mina mõjusin talle usalduslikult, ta tuli rätiku alt välja. See oli metsik, puhas, hästi siiras nägu. Võib-olla just metsikus kaitseski teda, mitte rätik. Meis kõigis on see metsik ja siiras olend olemas, aga igaühe enda teha on , kas ja kuidas ta seda kaitseb. "
Kristiina Ehin on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. Vabalajal tegleb ta tai-chi, kung-fu ja puidutööga.Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseela ja on töötanud Vodja koolis õpetajana. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Kristiina Ehin, kes poetessina on üsna karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet on öelnud, et ta ei tahtnud absoluutselt luuletajaks saada.Ta mõtles, et see võiks olla üks kõrvalhobi. Kristiinale meeldib ka väga joonistada. Ta on oma joonistamis huvi saanud väiksest peale. Kui ta oli noor käis ta Raplas multifilmistuudios Mini-Anima ja seal tuli tal palju joonistada. Kristiina peab ka päevikut. Ta on pidanud seda alates 12 aastaselt.
Jõepervel oled istunud maha Jälgin sind- taipan mis teha sa tahad Kui tahtis juhus ja siia mu tõi Vaikselt ma vaadata kõrvalt ei või. Istun su juurde ja küsin ja küsin- kas tohin olla su kõrval kui jõekese kohin Täidab su silma ja kõrva ja suud Sinuga jääda- ei soovigi muud. Kristiina Ehin Kristiina on sündinud 1977. aasta 18. juulil. Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Poetessina on ta karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet. Kristiina on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning spetsialiseerunud rahvaluulele. Eesti ja võrdleva rahvaluule alal omandas ta 2004. aastal magistrikraadi. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Kristiina on kuulunud Erakkonda, mis on nimelt 1995. aastast Tartus tegutsev kirjandusrühmitus.
■ „Inimese vari“; ■ „Popi ja Huhuu“; ■ „Suveöö armastus“; ■ „Toomehelbed“. ○ Romaanid: ■ „Felix Ormusson“; ■ „Väike Illimar“. Siuru, 1917.-1919. aastal: ● Friedebert Tuglas ehk Felix; ○ kevadel pagulusest tagasi saabunud; ○ valiti ühingu sekretäriks. ● Marie Under ehk Printsess ○ poetessina tuntud kitsas ringkonnas; ○ valiti ühingu presidendiks. ● Artur Adson eh Paaž; ○ luuletama hakkas rühmituse liikmena ja armastusest Marie Underi vastu; ○ valiti asjaajajaks. ● Henrik Visnapuu ehk Vürst; ○ avaldanud sümbolistlikke ja futuristlikke katsetusi oma toimetatud albumites “Moment” ja “Roheline teemant”. ● August Gailit ehk Ge; ○ seni ilmunud üks proosateos. ● Johannes Semper
annaabi.ee 
