Kes ei tööta, see ei söö
puuduses toidust. Miks ei suuda meie riik ega ka inimesed tekitada piisavalt head süsteemi
selle jaoks, et ka kõige hullemas seisus olevad inimesed ei peaks tundma tühja kõhtu?
Me elame riigis, mis on arvestatud kui arenenud riik ja meie poed on küllusliku valikuga igast
maailma nurgast kokku toodud erinevate roogadega. Me ostame iga päev endale korvitäie
toitu ja ei mõtlegi sellel ajal, et see sama korvitäis toitu on midagi, millest paljud inimesed
suudavad vaid unistada. Suurtel poekettidel läheb päevaselt sadade kilode kaupa toitu
äraviskamisele tänu aegumisele, kuigi seda võiks jagada abivajajatele. Miks peaks neid
huvitama see, kas see toit jääb prügikastis roiskuma või saab keegi sellest ka kasu?
Olgugi, et tihtipeale need inimesed, kes sellisesse olukorda on sattunud, et nad ei suuda
igapäevaselt teenida piisavalt, et ennast ära toita on selle ära teeninud igasuguste
meelemürkide pruukimise ja muu sellisega, ei vääri nad ilma jäämist põhisemast. Edukus elus