7 3.3. Kinnisperiood Umbes 1,5-2 kuud enne poegimist jäävad või kui nad ise seda ei tee, siis jäetakse lehmad kinni. Sel ajal peab ennetama mastiiti ning tagama loomadele sööda kvaliteet eriti tähtis, sest need võivad põhjustada aborti, mis tähendab seda, et järglane ja tulevane tootja läheb kaduma ning see võib rikkuda ka lehma algava laktatsiooni. Samuti ei tohi kinnisperioodil loomi ülesööta, sest võib esineda poegimisraskusi ja ainevahetushaiguseid, mis pärsivad piimajõudlusi. Lehma normaalne tervis ja hea vastupanuvõime tiinuse ajal annavad vasikale parima alguse eluks. (Sonets jt, 2009) 8 4. Kokkuvõte Töö eesmärk oli välja tuua sigimise mõju piimajõudlusele. Selle käigus leiti, et sigimisel on piimajõudlusele äärmiselt suur mõju ning seda mitmest küljest. Esiteks on
vabapidamise ning tava laudaga pidamise tingimustes. Veiste esmapoegimise vanuste keskmiste võrdluses nähtub, et kõige nooremalt esmapoegitakse mahe vabapidamise tingimustes (26 kuud), tava vabapidamisel vaid kuu aega hiljem. Hoonega pidamise korral esmapoegitakse samavanuselt nii mahe- kui tavatingimustes (31 kuud). Teiste tõugudega võrreldes poegivad limusiini veised kõige nooremalt (23 kuud) mahe vabapidamise tingimustes. Poegimisraskusi esines vähem veiste vabapidamisel nii mahe- kui tavatootmises ning mahetootmises vähem kui tavatootmises. Herefordi veistel esines teiste tõugudega võrreldes rohkem poegimishaigusi ja seda just tavatootmise tingimustes. Sigimisprobleeme on veistel vähem vabapidamisel ning mahetootmises vähem kui tavatootmises. Ammlehmade iga karjas on vabapidamisel lühem nii mahe- kui tavatootmises ning viimases pikem kui mahetootmises.
· Negatiivsel energiabilansi perioodil kehakaalu vähenemise minimeerimiseks. · Kuumastressi vähendamiseks. · Tervise parandamiseks (vähem ketoosi ja maksa rasvumist, vähem atsidoosi ja poegimishalvatusi, immuunsüsteemi tugevdamiseks jne.). · Põletikuliste seisundite leevendamisega. · Sõrgade ja kapjade korrashoid. Biotiin · Lehm: Biotiini mineraalsöödas aitab tervena hoida looma sõrad, kõrge E ja A vitamiini tase aitab vältida poegimisraskusi ja tagab kiirema taastumise pärast poegimist. · Hobune: parandab hobustel kapjade kasvu ja seisukorda. Biotiin osaleb ka rasvhapete sünteesis, glükoneogeneesis (protsess, mille käigus toodetakse glükoosi mittesüsivesikulistest lähteainetest), aminohapete metabolismis ja teistes ainevahetusradades. · Lindudel: Biotiini (vitamiin H, B-grupist) vähesus ratsioonis glükogeneesi häired ja organite rasvumine.
aastal. GALLOWAY – pärineb Šotimaalt, mistõttu ta on kohanenud külma ja niiske kliimaga. Veised on vastupidavad, tugevad ja robustse kehaehitusega. Värvuselt on valdavalt mustad, vähesel määral on ka punaseid, kollakashalle ja pruune. Sarvedeta. Meie kliimavöötmes on vähe perspektiivne. Eestisse osteti esmakordselt 2006. aastal. LIMUSIIN – aretatud Lääne-Prantsusmaal. Värvuselt kuld- või helepruunid. Väga hästi on arenenud tagakeha. Poegimisraskusi esineb neil vähe, mistõttu kasutatakse seda tõugu ulatuslikult piimatõugude ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid. Eestisse toodi 1995. aastal. ŠAROLEE – pärineb Prantsusmaalt. Värvus varieerub valgest helepruunini. On nii sarvilisi kui ka nudisid. Varem oli selle tõu miinuseks raske poegimine. Kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Esimesed heade jõudlusnäitajatega šaroleed toodi Eestisse 2000 a.
Galloway: tõug on kujundatud Sotimaa, mistõttu ta on kohanenud külma ja niiske kliimaga. Veised on vastupidavad, tugevad ja robustse kehaehitusega. Värvuselt on valdavalt mustad, kuid enamusel loomadel on karvastiku tipp mahagonivärvi, mis annab üldmuljes pruunika tooni. Meie kliimavöötmes on vähe perspektiivne. Limusiin: aretatud Lääne-Prantsusmaal. Loomad on punast värvi, mis varieerub heledast tumedani. Nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Väga hästi on arenenud tagakeha. Poegimisraskusi esineb neil vähe, mistõttu kasutatakse seda tõugu ulatuslikult piimatõugude ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. Sarolee: aretatud on ta Prantsusmaal, kust on levinud teistesse maadesse. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused
nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. Hereford – pikaealised, hea tervisega, rahulikud, hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Pikad sarved või nudid. Eestisse toodi 1978.a Aberdiin-angus – väikesekasvuline, rahulikud, tugevad, vastupidavad, nudid. Eestisse toodi 1994.a. Galloway – kohanenud külma ja niiske kliimaga, vastupidavad, tugevad, nudid. Eestisse toodi 2006.a. Limusiin – väga hästi arenenud tagakeha, kasvukiirus on suur, poegimisraskusi esineb vähe. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 1995.a. Šarolee – kuulub maailma parimate lihatõugude hulka. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2000.a. Akviteeni hele – Väga heade lihajõudlusomadustega, võimas lihastik (välimikus), iseloomulik on topeltlihastik laudja osas. Sarvedega või nudid. Eestisse toodi 2002.a. Belgia sinine tõug – kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Luustik on nõrk, rasked sünnitused. Pole väga ulatuslikult levinud. Eestisse toodi 2006.a.
rasked poegimised. Topeltlihastik. Hele akviteeni tõug veised on suured. Suhteliselt peen luusitk, lihaste kuju silmapaistev. Perspektiivikaimaid tõuge piimaveiste ristamisel. Simmental maailma arvukaimaid tõuge. Mitmesuunaline. Eestis formuleerumas. Kiirekasvuline, varase tapaküpsusega. Limusiin pärit Lääne-Prantsusmaalt. Punast värvi: nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Suhteliselt peene luustikuga. Väga hästi on arenenud tagakeha. Poegimisraskusi pole, mistõttu on laialdaselt kasutuses ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. Liha kvaliteet hea. 24. Väiksekasvulised lihaveisetõud Eestis Aberdiini-angus väiksemakasvuline tõug. Aretatud Ida-Sotimaal. Musta värvi, nudid. Iseloomult rahulikud. Levinud üle maailma. Varavalmiv. Lihaskiud peen, maitsev. Aretustööga kujundatud uus suurem tüüp. Suurema tüübi pulle võib kasutada ka ristamiseks piimatõugudega, väiksem tüüp sobib vaid puhtalt pidamiseks
Aberdiin-angus aretatud Sotimaal. Suhteliselt väikesekasvuline. Värvuslet mustad, nudid. Iseloomult rahulikud. Tõu eeliseks on kerged sünnitused, sest vasikate sünnimass küündib harva üle 35 kg. Liha on heade kulinaarsete omadustega. Limusiin aretatud Prantsusmaal. Loomad on punast värvust varieerudes heledast tumedani. Nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Veised on suhteliselt peene luustikuga. Väga hästi on välja kujunenud tagakeha. Poegimisraskusi pole. Kasvukiirus on suur. Liha kvaliteet on hea. Sarolee aretatud Prantsusmaal. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Pole varavalmiv. Suur sünnimass põhjustab raskeid sünnitusi. Lihaskius on suhteliselt vähe rasva. Lihastik on hästi väljaarenenud. 32 KALAKASVATUSE ERIALA
Veised on vastupidavad, tugevad ja robustse kehaehitusega. Värvuselt on valdavalt mustad, kuid enamusel loomadel on karvastiku tipp mahagonivärvi, mis annab üldmuljes pruunika tooni. Meie kliimavöötmes on vähe perspektiivne. LIMUSIIN On aretatud Lääne-Prantsusmaal. Loomad on punast värvi, mis varieerub heledast tumedani. Nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Väga hästi on arenenud tagakeha. Poegimisraskusi esineb neil vähe, mistõttu kasutatakse seda tõugu ulatuslikult piimatõugude ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. SAROLEE Aretatud on ta Prantsusmaal, kust on levinud teistesse maadesse. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused