Lammaste pidamine 1.Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2.Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Sel juhul rohusööda (silo või hein) söötmine jalutuslalal, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises 3. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil varjumise võimalus hoones või mujal (mets, kadastik, kergehitis). Poegimis periood Poegimisperioodil varjumise võimalus kohustuslik, et vastsündinud talled oleksid röövlindude ja – loomade eest kaitstud, Sügavallapanul ruum- poegimiseks ja individuaalsulgude paigutamiseks (utt + sündinud talled) Lambaid võib ka meie kliimas pidada aastaringselt välitingimustes, kuid eelduseks on lammaste korralik söötmine ja lammaste tuule ja vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm)
Lammaste pidamistehnoloogia Dots. Peep Piirsalu, EMÜ Fotod: Peep Piirsalu Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega) 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse Sel juhul sagedasti rohusööda (silo või hein) söötmine väljas, teravilja ja mineraalide söötmine laudas, kergehitises Talvisel laudaperioodil peetakse lambaid rühmasulgudes sügavallapanul Talvise laudaspidamise puhul võivad lambad
võimalikult sarnaseid metsamajanduslikke võtteid ja abinõusid. Metsamajanduslikus tegevuses lähtume sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult läbiviidav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Kevadsuvised raied. Kevadsuviste raiete puhul peab RMK oluliseks tasakaalu saavutamist äriliste ja keskkonnakaitseliste eesmärkide vahel selliselt, et tagatud oleks: · linnustiku ning loomastiku kaitse tundlikul pesitsus- ja poegimisperioodil · õrnade metsamuldade vee- ja toitereziimi kaitse · võimalikult väike seenhaiguste levikuoht kevadsuvise raietegevuse käigus Kuivendussüsteemid. Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Pikemas perspektiivis on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega
Raietööde tulemusel ei tohi raskendada või muutuda võimatuks raisemiku uuendamine ja/või selleks vajalike masinate kasutamine. Raietööd ei tohi suurendada metsas tuleohtu. Raieaeg Parim raieaeg metsas on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvupuhkeperiood. Raie aeg on tähtis: · Õrnade metsamuldade säästmiseks(Rabastuvad sooviku-ja soometsad)- · Et linnustikku-loomastikku tundlikul pesitsus ja poegimisperioodil vähem häirida. · Rauest saadava puidu kvaliteedi seisukohalt.
id=68941611 · https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/infop_piirk2012_kask.pdf · https://www.jkkeskus.ee/assets/tekstid/piimaveised/il_vasika_k6ht.pdf · http://www.kestvusratsutamine.ee/wordpress/wp-content/uploads/2014/03/oh-august-2010.pdf · http://www.vilomix.fi/et/tooted_seedetrakti_tervise_tagamiseks-elektroluudid · http://rotaks.ee/product/josera-lactostart-ketoosi-valtimiseks-poegimisperioodil/ · http://www.milkproduction.com/Library/Scientific-articles/Animal-health/Dairy-cow-health-and-metabolic-disease-relative-to-nutritional- factors/ · http://aps.emu.ee/terminid/index.php/index/3.xhtml · http://dutrion.ee/et/tooted/dutribalance/ · file:///C:/Users/Sigrid/Desktop/atsidoosi_jaotus.pdf · https://www.jkkeskus.ee/jkk/piimaveised/piimaveiste-j%C3%B5udluskontrolli-kasulik-teave/aflatoksiinid-ja-m%C3%BCkotoksiinide- sidujad-september-2004.html · http://www.pikk
Sulud peaksid olema sellise ehitusega, et neid oleks kerge puhastada, pesta ja desinfitseerida. Farmides peetakse vasikaid eraldi vasika ruumis, rühmasulgudes või boksides, mis võivad olla puidust, metallist, ratastel liikuvad. Need on kitsad, ei võimalda ümber pööramist, liikumisvabadus piiratud. Söödaanumad paigutada väljapoole, et sõnnik ei satuks sinna. Kui vasikale eraldi ruumi pole, pannakse lehmade vahele või koha peale. Tõmbetuult ei tohi saada. Poegimisperioodil võib kasutada ka ammlehmade juures pidamist, sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarst piima imevad. 4-5 p järel amm vahetatakse. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6..8nä vanuseni, seejärel viiakse noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Lõastatult või vabalt rühmasulgudes. Vabapidamine parem kasvu ja arengu seisukohast, võimaldab liikumist. 2-6elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi. Vett joovad automaadist
Emakasse viiakse trakaar ja laparoskoop nii on vaja teha iga loomaga. Iga loom on vaja kinni püüda, panna pukile ja teha tuimestus kogu protsess on komplitseeritud seetõttu ei kasutata Eestis. Lammaste pidamistehnoloogia Eestis Tüüpilised pidamistehnoloogiad lammaste pidamisel Eestis: 1. Loomad peetakse talvel sügavallapanuga laudas, suvel karjamaal 2. Lambad peetakse aastaringselt väljas, kus neil võimalus vajadusel varjuda hoonesse (poegimisperioodil paigutatakse sinna sulud poeginud uttedele koos talledega). Ohuks on röövloomad (rebased, hunt, ilvesed, koerhundid) ja röövlinnud (kotkad, rongad) vastsündinud talledele. Hea oleks kevadine poegimine, et talled sünniksid kevadel 3. Lambaid peetakse talvisel perioodil laudas aastaringse võimalusega väljuda jalutusalale, suvel karjatatakse. Lammaste söötmine toimub jalutusalal. Sel juhul
b) 25%; c) 50%; d) 60% c) 50% 4. Kui palju peab ühe kohta olema laudas söödafronti ( ilma talledeta) a) 0,3 m; b) 0,4 m; c) 0,5 m; d) 0,6 m b) 0,4 m 5. Kui palju saab lammaste karjatamisel ühel hektaril pidada uttesid (koos talledega) keskmise saagikusega kultuurkarjamaadel kogu karjatamisperioodi vältel? a) 4-5 utte hektaril; b) 6-7 utte hektaril; c) 8-10 utte hektaril; d) 12-14 utte hektaril c) 8-10 utte hektaril 6. Kas poegimisperioodil on vajalik uttede rühmasulgudes pidamisel eraldada poeginud utt koos tallega (talledega) individuaalsulgu? a) ja; b) ei a) ja 7. Kui palju peab 5 kg sünnimassiga tall saama oma emalt ternespiima esimesel elupäeval? a) ca 600 ml; b) ca 1000 ml; c) ca 1500 ml b) ca 1000 ml 8. Kas Eestis peetakse lambaid enamasti? a) restpõrandatel; b) sügavallapanul b) sügavallapanul 9
põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Poegimisperioodil, kui korraga sünnib palju vasikaid, siis võib kasutada ka ammlehmade juures vasikate pidamist. Sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarast piima imevad. 4-5 päeva järel amm vahetatakse. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Esimese elukuu jooksul antakse neile (lüpsisooja!)
restpõrandana 50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Poegimisperioodil, kui korraga sünnib palju vasikaid, siis võib kasutada ka ammlehmade juures vasikate pidamist. Sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarast piima imevad. 4-5 päeva järel amm vahetatakse. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Esimese elukuu jooksul antakse neile (lüpsisooja
50 cm võrra põrandast kõrgemale. Allapanuks kasutada põhku. Söödaanumad tulevad paigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Poegimisperioodil, kui korraga sünnib palju vasikaid, siis võib kasutada ka ammlehmade juures vasikate pidamist. Sel juhul hoitakse ühe poeginud lehma juures 3-4 vasikat, kes isu järgi udarast piima imevad. 4-5 päeva järel amm vahetatakse. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Esimese elukuu jooksul antakse neile (lüpsisooja
annaabi.ee 
