Igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, Selge, sinise taeva Tähed, maa pealt Kõrge isamaa poole Rõõmuga vaadates laulda; Siis ma laulan sind, Öösekuningas, kuu! Kes sa pilvede sülesta, Nii kui pungasta lillike Lõbusa valge palgega Üles tõused taeva all, Kus tulised tähed Maha on langemas Sinu eest musta, Pimeda uju sisse. Nõnda, inimeste vaim, Oled sa ujus ujumas, Kui su mõte on otsimas 8 Jumalat tähtede alta. Vastupidiselt poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Needki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtsaks väljendusvahendiks on ka dialoog. Ühtaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla. Pastoraalides kujutatakse karjalaste idüllilist elu kauni looduse rüpes. Näiteks ,,Karjaste laul. Ott ja Peedu", ,,Jaak, Jüri karjapoisid" ja ,,Elts ja Tiiu Karjased". Nendes karjaselauludes võib hõlpsalt ära tunda antiigist pärinevat anakreontilist luulelaadi
Kr. J. Peterson ülistab inimmõistust ja vaimu, sõprust, armastust („Inimene“, „Sügise“, „Sõprus“). Oluline teema oodides on luule ja luuletaja motiiv. Retoorilise ülevusega räägib Kr. J. Peterson laulja suurest missioonist rahvaste elus. Oma populaarseimas oodis „Kuu“ loob Kr. J. Peterson eredate loodusnähtuste toel üleva pildi Eesti maakeelest. Ta kasutab värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi stiilivõtteid. Vastuoksa poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Neeki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtis väljendusvahend on dialoog. Ühteaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla (trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants). Pastoraalides kujutatakse karjaste idüllilist elu kauni looduse rüpes, näiteks „Karjaste laul. Ott ning Peedu“, „Jaak, Jüri – karjasepoisid“, „Elts ja Tiiu – karjased“.
Kr. J. Peterson ülistab inimmõistust ja vaimu, sõprust, armastust (,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõprus"). Oluline teema oodides on luule ja luuletaja motiiv. Retoorilise ülevusega räägib Kr. J. Peterson laulja suurest missioonist rahvaste elus. Oma populaarseimas oodis ,,Kuu" loob Kr. J. Peterson eredate loodusnähtuste toel üleva pildi Eesti maakeelest. Ta kasutab värvikaid epiteete, metafoore, kordusi ja mitmeid teisi stiilivõtteid. Vastuoksa poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Neeki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtis väljendusvahend on dialoog. Ühteaegu on selgesti tuntav eesti rahvalaulu kõla (trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants). Pastoraalides kujutatakse karjaste idüllilist elu kauni looduse rüpes, näiteks ,,Karjaste laul. Ott ning Peedu", ,,Jaak, Jüri karjasepoisid", ,,Elts ja Tiiu karjased"
annaabi.ee 
