vere kusihappesisaldust hoopis tõsta. Kui on võimalus arsti juurde minna, siis saab abi ka kortisoonisüstist põletikulisse liigesesse. Et uuest haigushoost pääseda, tuleb kõigepealt põhjalikult uurida oma menüüd ja tõenäoliselt see ümber teha. Nii mõnigi podagrahaige on tõvest pääsenud vaid oma toidusedelit muutes, pealegi tekitavad allopuriini sisaldavad ravimid kõrvaltoimeid ega mõju hästi teiste rohtudega, mida patsient ehk samal ajal manustab. Podagrahaigetele on koostatud nimekirju toiduainetest, mida võiks vältida või tarvitada võimalikult vähe, et püsida terve. 5 Kui oled haigestunud podagrasse, on põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Üle poolte inimeste podagra ravimiks piisab dieedist, ilma et oleks vaja ravimeid võtta
Joonis 2.Hippokrates rohkem tähelepanu pöörama. Eriti pöörati suurt tähelepanu haigete toitumisele . Hippokrates arvas, et: „Ravimine peab koosnema sellest, et erinevatel haigestumise staadiumitel osata õigesti valida hea kvaliteediga toidukogust“ (joon 2.) [4]. 1.3.2. Uusaeg 17. sajandil hakkas dietoloogia kiiresti arenema. Inglismaa arst T. Sidenhem arendas dieete podagrahaigetele ja ülekaalulistele, pööras suurt tähelepanu haigete ravimisele. 18. sajandi esimesel poolel dietoloogia hakkas edasi arenema avastades vitamiinid ja mineraalained [5]. Esimene inimene, kes võttis kasutusele dieedi mõiste ja ka hakkas seda reklaamima oli Ameerika kuulutaja S. Grehem. 1830. aasta alguses ta töötas välja teooria, mille kohaselt liigsöömine viib ülekaaluni ja võib hakata paljude haiguste põhjuseks. Varsti U. Banting andis