· Subtalamus osaliselt ulatuvad subtalamusse ka punatuum ja mustaine on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. 2. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid: 1) Hingamiskeskus neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala piklikajus ja pneumotaksiline ala sillas. · Rütmiala dorsaalne ja ventraalne neuronite grupp. Dorsaalne grupp tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust. Ventraalne grupp aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes (sissehingamis-, väljahingamislihaste jõulisemad ja ulatuslikumad kontraktsioonid. · Pneumotaksiline ala kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust,
juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud · punatuumad jäsemete tahteliste liigutuste sujuv koordinatsioon · silmaliigutaja ja plokinärvi tuumad · retikulaarformatsioon serotonenergilised närvirakud, ärkvelolek, lihastoonus ja unest ärkamine Väikeaju 1/10 peaaju massist, pooled kõikidest aju neuronitest.
annaabi.ee 
