Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Pluralism ehk mitmeparteisüsteem; 2) riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon; 3) üldise heaolu riik, mis hoolitseb vähem kindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest; 4) keinsistlik majanduspoliitika, mille järgi riik peab reguleerima põhiliselt eraomandusele rajanevat turumajandust, ergu- tama riiklike krediitidega tarbimist ja investeerimist kriisiaegadel; 5) sotsiaalse võrdsuse väärtustamine poliitilise ideaalina.
Pluralism - vastandub eliidile Robert Dahl (1962) Who Governs? • Uuris 1950-ndail poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s) • Erinevad otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt • Seega kõik huvigrupid löövad poliitika kujundamises kaasa • See kehtib USA kohta tervikuna • Demokraatia on huvigruppide vaheline tasakaal • On olemas küll ülemklass, aga see pole valitsev klass Võimueliit Eestis ? Kes võiksid moodustada Eesti võimueliidi
Pluralism – 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ük sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; dem ük iseloomulik tunnus; 2)USA poliitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vadi võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel

Pluralism - mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteilisust 2. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad I Avalik sektor- kuuluvad kõik riigiasutused(koolid, politsei, kaitsevägi, Eesti Televisioon, vangla) II Tulundus ehk erasektor(eraettevõtted)- kasumit teenivad ettevõtted.
Pluralism – arvamuste paljusus • Vähemuste õigustega arvestamine • Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: • Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid • üldine kirjaoskus • ajakirjanduse lai levik • kodanikuühiskonna kujunemine • avatud ühiskond • sallivus ja koostöö • kompromissivalmidus • Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi.
Pluralismil on 5 olulist tunnust:  Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis v mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides  Pluralistid hindavad rühma ja organisatsiooni autonoomiat, tegutsemist ja mitmekesisust.

Pluralism – võim on küllaltki ühtlaselt jaotunud kõikide gruppide vahel Robert Dahl – uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Leidis et erinevad otsused olid algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim tervikuna polnud koondunud ühegi grupi kätte.
Pluralism on kohane evolutsiooni uurimisel, kuid mitte adaptatsioonist rääkimisel Tuleb igati mõista, meeles pidada ja rõhutada, et LV kui ainupõhjus on seda just ja ainult adaptatsiooni mõistmiseks, mitte evolutsiooni kui tervikliku protsessi jaoks.
Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks.

Pluralismil on viis olulist tunnust: ♣Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pluralism - a)mitmekesisus,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist,vaimukultuuri;demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; b)USA poliitikateaduse koolkond,mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel;poliitikas ideede,arvamuste,poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus
Pluralism –  huvide mitmekesisus.  Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid,  sotsiaalsed grupid.

Pluralism on mitmekesisus ja paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist. Pluralism on veendumus,et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.
Pluralism – pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles – temal oli nelja juure käsitlus, et maailm koosnes neljast juurest – maast, õhust, tulest ja veest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Pluralism – mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus POLÜARHIA – kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel Erinevad sotsiaalsed grupid.

Pluralism – MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS.
Pluralism – mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitus, parteistumist, vaimukultuuri, demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus.
Pluralism demokraatias - pluralism ehk vaadete rohkus on oluline demokraatias, sest siis on rohkem arvamusi ühe teema kohta ning suudetakse teha otsuseid mis meeldivad kõigile.

Pluralism - mitmekesisus/ nüüdisdemokraatias puudub üks kindel võimueliit, võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimist ja kokkulepete alusel.
Pluralism – muudab ühiskonna värvikirevamaks – pluralismis lubatud vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sots.grupid.
Pluralism on sotsioloogias normaalne nähtus! Kuna uurimusteema on mitmekesine, on seda võimalik ja vajalik mitme vaatenurga alt uurida.

Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg.
Pluralism - ideede ja vaadete paljusus Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused
Pluralismi olemus ehk tunnused: 1. Pluralistid hindavad grupi – ja organisatsioonilist iseseisvust, tegutsemist, mitmekesisust.

Pluralism on kindlasti Eesti ühiskonnas võimalik ja ka vajalik, kuid selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema.
Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused
Pluralism - e. mitmekesisus –mitmesuguste ideede, arvamustega ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas.

Pluralism tähendab võimu laialivalgumist ja gruppide võimalust garanteerida demokraatlik sõnaõigus.
Pluralism – Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas.
Pluralism – paljusus, iseloomustab ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri.

Pluralism - teooria, mille koahselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantist.
Pluralism – mitmus, (vastand monism)pluralism eeldab arvamuste paljusust ja nendega arvestamist.
Pluralism – huvide paljusus. Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.

Pluralism - Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis.
Pluralism - mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust.
Pluralism - erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas

Pluralismi tähtsus – 1.veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.
Pluralism on veendumus, et eksisteerib v peaks eksiteerima ideede paljusus.
Pluralism - mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem

Pluralism - rõhutab ühiskonna eri gruppide kui survegruppide tähtsust.
Pluralism – arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng.
Pluralism on veendumus, et on või peaks eksisteerima ideede paljusus.

Pluralism - mõtteviiside, väärtushinnangute ja valikute paljusus.
Pluralism – veendumus, et on või peaks olema asjade paljusus.
Pluralism – lubatud on erinevad vaated, ideoloogiad

Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus.
Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik.
Pluralism – arvamuste, veendumuste paljusus.

Pluralism – mitme alge käsitlus.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Pluralism ühiskonnas – 1. Austatakse õigust olla erinev 2. Ollakse valmis läbirääkimiseks 3. Väärtustatakse koostööd



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun