Modernne linnatsivilisatsioon arenes vlja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Siis kujunes linn progressi smboliks, sest seostus suuremate sissetulekute, moodsate side- ja transpordivahendite (tramm, metroo), suure kaubavaliku ja mitmeklgsete puhkevimalustega (kinod, kabareed, kohvikud). Linnastumine ja tstuslik areng muutsid ka LEIBKONNAMUDELIT. Agraarhiskonnas olid lekaalus suured pered, mis hendasid mitu plvkonda. Suurpere olemasolu ei tinginud mitte niivrd majanduslik kitsikus, kuivrd pllumajanduslike tde omapra. Mida rohkem leidus talus tksi, seda edukamalt oli vimalik majandada. Talut oli mitmekesine, mistttu oli talus vimalik rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine vikelaste ja vanurite eest oli agraarhiskonnas pere lesanne. Tstushiskonnas, kus elujulised mehed ja naised lksid linna td otsima, kujunes peamiseks leibkonnatbiks vikepere. heskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jtkasid elu maal.
Tehismrgalasid on odav ehitada ning lisaks reovee puhastamisele omab ta teisigi funktsioone: kirjanduses on nendeks mrgitud elupaikade mitmekesistamine, bioloogilise mitmekesisuse suurendamine, esteetiline vrtus, biomassi tootmine ehitusmaterjali ja energeetilise toorainena. Tehismrgalad on kasutatavad vga erineva kliimaga piirkondades. Tehismrgalad on meldud eelkige olmereovee kitlemiseks, kuid neid on kasutatud ka linnavee ravoolude, tstuslike, pllumajanduslike ja isegi kaevandusvete puhastamiseks. Mrgalasid saab kasutada nii iseseisva puhastina kui ka konventsionaalse puhasti eel- vi jrelpuhastina. Tehismrgalade erinevad tbid Tehismrgalasid liigitatakse kirjanduses jrgnevalt: *Vabaveelised (surface flow e. SF mrgalad) *Taimestik-pinnasfiltrid (subsurface flow e. SSF mrgalad). Vabaveelist mrgala (SF) vib kirjeldada kui tiiki, kus kasvavad veetaimed (ka makrofdid): Joonis 1. Vabaveelise mrgala skeem. Vabaveelisel mrgalal puudub filtermaterjal
annaabi.ee 
