TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 021KM Puhastusvahendid Uurimustöö Juhendaja:Heikki Eskuson Tallinn 2011 Käroli Linder puhastusvahendid Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Ecover põrandapesuvahend ............................................................................................................4 Sever Pluss klaasipuhastusvahend...................................................................................................4 Puhas Kodu üldpuhastusvahend .....................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 PUHASTUSVAHENDID Juhendaja: õp. Aive Antson Tallinn 2014 Johnson pesuvaht vaipadele ja tekstiilile Toode on aerosoolpakendis, mis teeb ta eriti tuleohtlikuks. Pakendit ei tohi põletada ka tühjalt. Mitte hoida päikese käes ega temperatuuril üle +50 °C. Hoida eemal soojusallikast, süttimisallikast ning toote läheduses mitte suitsetada. Ärritab silmi ja nahka, silma või nahale sattumisel loputada rohke puhta veega ja pöörduda arsti poole. Hoida laste eest
Kodused puhastusvahendid Vannitoa ja köögi puhastusvahendid Minu ema kasutab köögi ja vannitoa puhastamiseks Cillit Bangi Power Cleanerit ja Cillit Bang Stain & Drain, mõlemad nad on Cillit Bangi seeriast ja puhastavad hästi ära kraanikausi, dussikabiini ja WC poti. Eemaldab hästi ära ka katlakivi ja seebijäljed. Ja oleme ostnud mõlemat sellepärast ,et vahest müüakse neid kaks ühe hinnaga. Veel on meil puhastusvahend Belizna mis koosneb põhiliselt kloorist. Sobib WC poti ja dussialuse puhastamiseks kuna ta on tugev ja puhastab hästi
Rõngu Keskkool Puhastusvahendid Referaat Koostaja: Kati Kõiv 9.a klass Juhendaja: Merike Luik 1 Rõngu 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Detergendid................................................................................................ .......4 Pesupulbrid................................................................................................ .......6 Nõudepesuvahendid.................................................................................... ....7 Kasutatud kirjandus........................................................................................9 2 Sis
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tiina Ruven TÖ11K Puhastusvahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tiina Ruven Puhastusvahendid Tallinn 2010 Sisukord Puhastusvahendid........................................................................................................................3 Rekkal Handdisk- Nõudepesuvahend.....................................................................................3 Rekal WC-Rent.......................................................................................................................4 Tucana.......
Igaühele meeldib olla puhas, aga naha tervena hoidmiseks on vajalik naha pinnalt regulaarselt eemaldada meiki, liigset rasu, mustust ja surnud rakke. Seda ülesannet täidavad mitmesugused puhastusvahendid. Erinevate nahatüüpide jaoks on töötatud välja erinevaid puhastusvahendeid. Neid võib toota seepide, vedelike, geelide, kreemide, sampoonide, maskide jt. kujul. Puhastusvahendite koostis Puhastusvahendites on põhiliseks toimeaineks erinevad surfaktantide segud. Need on aktiivsed ühendid, mis sisaldavad rasvlahustuvat ja veeslahustuvat osa. Rasvlahustuv osa ühineb rasu ja mustusega, veeslahustuv osa võimaldab vahendi mahapesemist.
a. nõudepesumasinale mõeldud) (Järgi aine valmistajapoolseid kasutusjuhendeid). Abrasiivseid ja sööbivaid aineid kasutada ei tohi! NB! Kroomi, nikli, vase, messingi, jms. viimistlusega kaetud pinnad ei talu happe- ja klooriühendeid. (Sama kehtib ka mööbli pindade, vanni- ja dusivarustuse plastmassist osade kohta.) Ained, mida puhastamisel ei tohi kasutada: · alumiiniumkloriid (kasutatakse deodorantides) · happeid sisaldavad puhastusvahendid · soolhape ja seda sisaldavad puhastusaineid (katlakivi eemaldajad/kahheli puhastusained) · erinevad kloori sisaldavad happelised ja leeliselised puhastusained · soolane vesi (merevesi klooriaurud erinevad fosforhapet sisaldavad puhastusained) · alkohol · lahustid · atsetoon · kütustena kasutatavad ained · pleegitajad · tärpentin
SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 1 1. DETERGENDID.................................................................................................................... 3 2. PINDAKTIIVSED AINED.................................................................................................... 4 3. PESUPULBRID......................................................................................................................6 4. SEEBID...................................................................................................................................7 5. KLAASIPUHASTID.............................................................................................................. 9 6. HAMBAPASTAD.................................
4 Puhastusained Olga Komleva 021MT Eres nahkesemete hooldusvahend 500 ml spray Värskendab ja annab nahkesemetele läike. Efektiivne: värskendab nahkmööblit, kotte, nahkdetaile autos jne. Annab läike: toode sisaldab looduslikke avhasid. Kaitse nahast tooteid keskkonnas kahjulike mõjude eest tänu tootis olevatele silikoonõlidele. Soovitus: kasutage Erese nahapalsamit nahkesemete kaitsmiseks ja naha toitmiseks. Kasutamine- enne kasutamist loksutada pudelt tugevasti. Keera pihusti kork asendisse "spray" pihusta vahendit lapile ja hõõru töödeldavat pinda. Kuiva ja puhta lapiga poleerida eseme pind läikima. Keskkonnaalane teave: pudel on pihustiga ei sisalda toksilisi gaase. Selles tootes sisalduvad pindaktiivsed ained ja õlid on taimse päritoluga Mitte kasutada seemis ja sevroonnahast toodetel.
PUHASTUSAINED Tallinn 2009 PUHASTUSVAHENDID Klar Glass Klaas- ja portselannõude loputusvahend Kasutamiseks nii kodustes, kui tööstuslikes nõudepesumasinates klaasnõude pesul. Annab klaasnõudele kirka läike. Väldib veeplekkide tekkimist klaaspindadele. Mofix KDS Desinfitseeriv nõudepesuvahend käsitsipesuks Hea rasvu ja valke lagundava toimega nõudepesuvahend käsitsipesuks. Kasutuskontsentratsioon: 50-100ml/10 liitrit vee kohta. Pesta nõud pesulahuses puhtaks ja asetada restile nõrguma 5 minutiks, seejärel loputada puhta veega. Toimespekter: bakteritsiidne, fungitsiidne, viiruseid inaktiveeriv, Hepatit B, HIV. Mofix M Nõudepesuvahend masinpesuks Nõudepesuvahend kasutamiseks tööstuslikes ja kodustes automaatpesumasinates. Doseerimine vastavalt kasutatava automaatpesumasina juhendile. Puhastab efektiivselt, annab nõudele hea läike. Pehme vee korral ei ole vajalik kasutada loputusvahendit. Koostis: tensiidid, EDTA, gumensulfonaat. Hoida l
Remal 60 Vähevahutav pesuaine väga määrdunud roostevabade pindade, mahutite, seadmete , taara pesemiseks. Remal 60 eemaldab roostevabast terasest, plastmassist, klaasist ja keraamilistelt pindadelt raskestikõrvaldatava mustuse. Sobib kasutamiseks kõrgsurve-, masinpesu- ja ringpesuseadmetes. Ei sobi tinutatud, tsingitud ja alumiiniumpindade pesemiseks. Pesuaines sisalduvad pindaktiivsed ained lagunevad looduses täielikult ja kiiresti. Kontsentraat on söövitav, kasutage individuaalseid kaitsevahendeid. Vältige pesuaine sattumist silma ja nahale. Esmaabiks loputage kohe rohke veega, pöörduge arsti poole. Remmi 10 Fosfaadivaba pesuaine toidunõude käsitsipesuks. Remmi 10 on hea vahend toidunõude, kastrulite, pannide jt. kööginõude ning -vahendite, klaasist, portselanist, plastmassist, metallist esemete, pindade käsitsipesuks; peseb hästi ka külmas ja karedas vees, muudab nõud säravaks. Remmi 10 sobib kasutamiseks ka laste- ja
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kristalliline kivim, kristallide l
meetodid, ained ja töövahendid. Soovitusi: Pühkige tolmu hoolikalt ja võimalikult sageli. Tehke koostööd kliendiga, et oleks võimalik lauad, aknalauad jms hoida puhtana ja seeläbi siseõhk puhtana. Umbes kord kuus puhastage tolmust ülemised tasapinnad. Parim tolmu eemaldamise viis on rahul pühkimine mikrokiudlapiga, - mopiga või põrandakuivatajaga. Tolmu saab eemaldada kõige paremini väheniiske meetodiga. Koristamisel kasutage õiget ainet, mis on õigesti doseeritud. Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus
Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjal
Uuritud elamutest 45 % oli oluliselt renoveerimata. Oluliselt renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta jooksul tehtud ehitustöid. Oluliselt renoveeritud elamute hulka on loetud elamud, kus on elamu näiteks lisasoojustatud, renoveeritud tehnosüsteeme, vahetatud põrandaid jne. 52 % uuritud elamutes oli pesemisvõimalus: dušš, vann või saun (kas elamus või eraldi hoonena). Köögi kraanikaussi ei liigitatud pesemisvõimaluse alla. 9 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.1 Uuritud elamute põhiandmed. Kood Ehitus- Korruse- Köetav Elamu kasutus talvel Renoveerimine Elanike arv Pesemis-
Elektripliit Deivid Armulik Kadrina Keskkool 2016 Elektripliit Pliit, mis muudab elektrienergia soojuseks Muutus populaarseks puit ja gaas pliitide asemel Soojusenergia eraldub voolu läbimise tõttu Kontrollitavad pöördlülititega Suur energiakulu Peab olema maandatud Grupis peab olema elektrivoolukaitselüli Pistikupesa maksimaalne vool peab rakenduma pliidi võimsusele Keraamiline Tasase soojendamispinnaga pliit Inverter muudab voolu sagedust infrapunakiirguseni Kiirgus soojendab toitu Ajalugu 1859, George B Simpson, elektriline soojendi 1897, William Hadaway, automaatselt kontrollitav elektripliit 1905, David Curle Smith, Kalgoorlie pliit Ei olnud populaarsed kuni 1930ndateni Puit, gaas odavamad; piiratud kogus elektrit Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Electric_stove https://et.wikipedia.org/wiki/Pliit#Elektripliit
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puhastusainete analüüs Ajax Disinfection ühendab aktiivosakeste ning kloori desinfitseeriva jõu, toimides kaks korda tõhusamalt. Sobib valamute, toaleti ja pliitide ,pestavate pindade sügavpuhastustamiseks kogu majapidamises. Mõeldud eriti raskelt eemaldavale mustusele,pindade desinfitseerimiseks bakterite, hallituse ja viiruste kõrvaldamiseks. Toote ph on tugevalt happeline ( 0-2) . Doseerimine.Kuna pakend on spreipihustiga siis pihustatakse seda vahendit kas otse pestavale pinnale ( wc pott, pliit) või pihustatakse lapile ning siis puhastatakse pinda. Toote kogus pakendil on märgitu 750 ml ning ohutusmärkidest on märgitud risti märk ehk siis sissehingamisel kahjulik,ärritav. Hind pudeli kohta ( 750 ml) on keskmiselt 3.60 eurot Pakend on ilus, silmapaistev ning meeldis, et on välja toodud suurelt see terviskahjustav hoiatusmärk ning sinna juurde punases kirjas hoiatus, et ärritab silmi ja nahka, mitte pihustada silmade ja näo su
Pliidi puhastamine on lihtne, sest pliidisektsioonide vahel ei ole vahesid. Pliidiplaati ümbritseb nõrgumisuure, kuhu koguneb võimalik ülekeenud vedelik. [5] 6 Elektripliitide kasutamisjuhend Elektripliit on ette nähtud toidu valmistamiseks. Kui pliiti ei kasutata, siis veenduge, et kõik selle reguleerimisnupud on väljalülitatud asendis. Kui pliit on mingil moel kahjustatud, siis ärge mingil juhul püüdke seda sisse lülitada. Mingil juhul ärge asetage pliidipinnale plastmassist või alumiiniumist nõusid. Mingil juhul ärge jätke pliiti järelvalveta õlis-rasvas praadimise või õli või rasva kuumutamise ajaks. Elektripliidi keraamiline tööpind Elektripliidi keraamiline tööpind on varustatud nelja keedutsooniga. Keedutsooni sisselülitamisel helendab see vahelduvalt teatud kindlatel intervallidel, mis sõltub valitud
5. Mis on aseptiline tööviis? Aseptiline töö on puhastamine ja tegutsemine viisil, mis tagab mustuse kokkukogumise ning väldib selle edasikandumistja sattumist puhastele pindadele. Igapäevases koristustöös tuleb jälgida järgmisi põhimõtteid: Pindade puhastamisel ärge kandke mustust ühelt pinnalt teisele Liikuge puhtamalt pinnalt mustema suunas, koguge mustus kokku Kasutage ainult puhtaid töövahendeid 6. Mis on mikroobiline mustus? Keskkonnale või tervisele kahjulikud mikroorganismid ehk mikroobid. 7. Miks on mikroobiline mustus ohtlik? Mikroobid võivad kanda endaga erinevaid haigustekitajaid, tuleb koristamisel vältida otsest kokkupuudet nõnda saastund pindadega. 8. Mis on biofilm? Ehk biokile on pindadele kinnituvmikroorganismide kogum, mida kaitseb ja hoiab
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
• võimalik saada väga mitmekesiste omadustega tooteid (madal tihedus, kõrge tugevus, keemiline püsivus, korrosioonikindlus jne) • toormaterjalide kättesaadavus • on kergelt töödeldavad ehitustoodeteks (madal töömahukus) • tootmine on hästi automatiseeritav • tootmis- ja töötlemisettevõtted on suhteliselt odavad ja tasuvusaeg lühike Spetsiifilised PUUDUSED: • suur roomavus (eriti termoplastsetest polümeeridest plastidel ja võib järsult suureneda juba väikesel temperatuuri tõusul) • kõrge temperatuuripaisumise koefitsient (kuni 10 korda kõrgem kui ehitusterasel) • suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15…30%
10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav. Korstna puhastusluuke ei tohi panna ruumi, mis on tu
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kas
pliidil keedetud või praetud toit on suupärasem ka kõige peenematel tehnikasaavutustel valminust, samuti annab soojust õhkuv ahi toale hoopis teise õhkkonna kui moodsate kütteviisidega saavutatu. Lisaks toimib vana ahi suurepärase ventilatsioonisüsteemina. Kui neid tunnetuslikke külgi on saavutatud ka uute ahjude ja pliitidega, siis seda silmailu ja väärikust, mida vana ahi pakkuda suudab, juba järgi ei tee. Kui just teie olete üks neid õnnelikke, kellel on vana ahi, vana pliit või vana kamin säilinud, ärge haarake kohe kangi järele. 1.1 [H2] Milline tee valida? Alati tasub läbi mõelda kõik võimalused vana korrastada. Ja kõige mõistlikum on ahi korda teha nii, et seda ka kütta saab. Kui keskküte niikuinii ruumis juba olemas on ja vana ahju korrastamine tundub liiga keeruline, on mõistlik ahi ikkagi alles jätta. Miks? Las ta seisab seal, ehk tahab keegi (või ka teie ise) mõne aja pärast siiski vaevarikka taastamistöö ette võtta
Kinnisvara haldamise vastused. Kinnisvara haldamise vastused...........................................................................................1 2.Kinnisvara strateegilise haldamise sisu...........................................................................5 3.Kinnisvara operatiiv-tehnilise haldamise sisu...................................................................6 4.Asja omamise, valdamise ja haldamise mõisted..............................................................6 5.Põhiseaduses sätestatud põhimõtted seoses omandiga..................................................6 6.Üldine, avalik ja era(kinnis)asi sisu ning näiteid............................................................7 7.Asja reaal ja mõtteline osa sisu ning näiteid................................................................7 8.Maatüki ja ehitise oluline osa; määratlus ning näited......................................................7 9.Varaga seotud kulutuste liigid ning nend
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmats
Metallmaterjalid · Metallmaterjale kasutatakse ehituses eelkõige nende tugevuse, elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Sü
Turbatootmine-kordamisküsimuste vastused 2014 1. Seetõttu vastus sellele, kas vajatakse uut maad põllumajandusliku tootmise jaoks on mitmetahuline: maailmas tervikuna väheneb põllumaa pindala, elanike arv suureneb ja vajatakse rohkem toitu. Suureneb kõrbestumine ja kuni 1 miljardil inimesel on joogivee kvaliteet paha, seda on vähe või puudub sellele juurdepääs. Seetõttu mõõduka kliimaga piirkondades peaks säilitama tootmise. Teisest küljest suureneb saagikus ja ka näiteks Hiina ja India varustavad end ise toiduainetega. Põhjatingimustes on tootmine alati kallim ja väikesema konkurentsivõimega. Kuivendustööd on kallid. Ühe hektari kuivenduse hinnaks ligikaudu võib lugeda 30… 50 tuhat krooni. Ehitiste vajadusel (teed, tammid, pumbajaamad) võib hind veelgi olla suurem. Kui eesmärgiks on ainult põllumajanduslik tootmine, kus kuivenduse tulu ehk enamsaagi realiseerimishind koos tootmiskuludega annab väga väikese kasumi,
kivinemistingimuste suhtes, eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
