Plii referaat
PbO ja PbO2 mõlemad amfoteersed
oksiidid, kusjuures esimesel oksiidil on ülekaalus aluselised omadused, teisel aga happelised
omadused. Plii(II)oksiidile vastab plii(II)hüdroksiid Pb(OH)2, mida saadakse leeliste toimel
plii(II)sooladesse. Pb(OH)2 on amfoteerne Na2[Pb(OH)4] .
Kemmilistel reaktsioonide PbO2 ja tugevate mineraalhapete ( HCl , H2SO4 ) vahel moodustuvad
plii(IV)soolad : PbCl4 ja Pb(SO4 )2 . Need on suhteliselt vähepüsivad ühendid, mis lagunevad
plii(II)ühenditeks. Pliitetrakloriid plahvatab soojendamisel, vees aga hüdrolüüsub
PbCl4 + 2H2O ? PbO2 + 4HCl .
Dipliitrioksiid:
Pb2O3 vaadeldaksse kui plii (II) metaplumbaati(IV) PbPbO3.
Tripliitetraoksiid:
ehk pliimennik Pb3O4 tekib pliioksiidi pikemaaegsel kuumutamisel. Teda võib käsitleda kui plii (II)
ortoplumbaati(IV)Pb2PbO4 . Viimase kirjutuskuju õigust kinnitab reaktsioonivõrrand
lämmastikhappega
Pb2PbO4 + 4HNO3 ? 2Pb(NO3)2 + PbO2 + 2H2O .
Pliihalogeniidid: