Vähemtähtsad ei ole akude puhul ka väljaantavate parameetrite stabiilsus, isetühjenemise kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud, nad on teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur
pöördprotsess. Nende protsesside pöörduvaks toimumiseks (aku laitmatuks töötamiseks) on oluline komponentmaterjalide kõrge puhtus ja hoolikalt kontrollitud tööreziimid. Mõlemate faktorite koosmõju on olnud pikemat aega üheks Li-ioonakude kasutust pidurdavaks teguriks. Pliiaku Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Planté. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud, nad on teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur
kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 3 Joonis nr.2 Rööpühendus Segaühendus Joonis nr.3 Segaühendus Autoakud 4 Ehitus: Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist, eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 V ja kasutegur kuni 80 %. Liigitus: Starterakud, autoakud, mootorrattaakud, veoakud, geelakud. Joonis nr. 4 Aku Tootjad 5 1.4 Akude mahutavus Akude mahutavus nime elektrihulka ( langud ) mida võib sada teadudud tühjendusviisiga
61. Tooge näide difusiooni esinemise kohta. Nt: teepakike vees kui vett ei segata või lõhnaõli levimine. 62. Tooge näide osmoosi esinemise kohta. Nt: kurkide soolamine, bakterite hävitamine soolaga, taimed saavad vett juurte kaudu osmoosi teel. 63. Tooge näiteid kapillaarsuse avaldumisest. (Õhulõhedes) Maapinnas, pesemine kuivatamine (vesi läheb käteräti sisse). 64. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Nende vahel on jõud (plii on pehmemetall).
Paberid on krobelised ja kokkupuute osakesi on palju vähem. 8. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius? Aineosakeste sellist kaugust, kus tõmbejõud ja tõukejõud on tasakaalus nimetatakse osakese mõjuraadiuseks. 11. Nimetage vedeliku makroskoopilisi omadusi.(välised omadused)
sulameid (alla 2 % ). See vähendab gaaside eraldumist. Hooldusvabades akudes on vähe antimoni, kuid erandjuhtudel tuleb neile siiski vett lisada. 4 · Võre ehitus võib olla erinev, kuid üldiselt pannakse rohkem metalli kohtadesse, kus voolu tihedus on suurim. AKTIIVAINEGA KATMINE Pluss- ja miinusplaadid saadakse nende võrede katmise teel pliioksiidist, väävelhappest ja veest koosneva ,, mudase" seguga. · Kiudlisandid lisavad kohesiooni (sidusust), mis hoiab aktiivset materjali valatud ,,võre" küljes. · Miinusplaadi aktiivainele lisatakse täidist, mis väldib miinuslaenguga materjali kokkutõmbumist ja üleminukut tihedasse inertsesse olekusse, mis takistaks normaalseks talitluseks vajaliku pideva keemilise reaktsiooni toimumist, s.t. täidis houab plaadid urbsena.
· Vähest hooldust vajavates akudes kasutatakse väikese antimonisisaldusega sulameid (alla 2 % ). See vähendab gaaside eraldumist. Hooldusvabades akudes on vähe antimoni, kuid erandjuhtudel tuleb neile siiski vett lisada. · Võre ehitus võib olla erinev, kuid üldiselt pannakse rohkem metalli kohtadesse, kus voolu tihedus on suurim. AKTIIVAINEGA KATMINE Pluss- ja miinusplaadid saadakse nende võrede katmise teel pliioksiidist, väävelhappest ja veest koosneva ,, mudase" seguga. · Kiudlisandid lisavad kohesiooni (sidusust), mis hoiab aktiivset materjali valatud ,,võre" küljes. · Miinusplaadi aktiivainele lisatakse täidist, mis väldib miinuslaenguga materjali kokkutõmbumist ja üleminukut tihedasse inertsesse olekusse, mis takistaks normaalseks talitluseks vajaliku pideva keemilise reaktsiooni toimumist, s.t. täidis houab plaadid urbsena.
vahel pole? 1. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? 2. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? 4 3. AINEOSAKESED LIIGUVAD KORRAPÄRATULT Browni liikumine. 1827. a. vaatles inglise botaanik Robert Brown vees paiknevaid karukolla eoseid läbi mikroskoobi ja märkas, et eosed justkui värisevad vees
elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult esimesel ja viimasel purgil. Elektrolüüdi aurumise vältimiseks on iga purk suletud korgiga 2. Aku mahtuvus sõltub oluliselt temperatuurist: 18 ºC juures on mahtuvus umbes kaks korda väiksem kui +25 ºC juures. Allikapinge sõltub aku laadimis- astmest, mille näitajaks on elektrolüüdi tihedus.
elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult esimesel ja viimasel purgil. Elektrolüüdi aurumise vältimiseks on iga purk suletud korgiga 2. Aku mahtuvus sõltub oluliselt temperatuurist: 18 ºC juures on mahtuvus umbes kaks korda väiksem kui +25 ºC juures. Allikapinge sõltub aku laadimis- astmest, mille näitajaks on elektrolüüdi tihedus.
elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult esimesel ja viimasel purgil. Elektrolüüdi aurumise vältimiseks on iga purk suletud korgiga 2. Aku mahtuvus sõltub oluliselt temperatuurist: 18 ºC juures on mahtuvus umbes kaks korda väiksem kui +25 ºC juures. Allikapinge sõltub aku laadimis- astmest, mille näitajaks on elektrolüüdi tihedus.
15.Diiselmootori liigitamine konstruktiivsete lahenduste järgi: 1.ristpeaga ja ristpeata mootorid 2.silindri paigutuse järgi: ·Ridamootor ·V-kujuline mootor ·Tähtmootor ·Boksermootor ·Vastaskolbidega mootor, ühe väntvõlliga vastaskolbidega ridamootor, vastaskolbidega mootorid on eranditult 2 taktilised. 16.Happe- ehk pliiaku - Kasutatakse elektrolüüdina väävelhapet ning vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Erinimelised plaadid on eraldatud üksteisega mingisuguse isolatsiooniga, sest kui plaadid kokku puutuvad siis tekib lühis, mis võib tekitada isegi plahvatust. Täislaetud Pliiaku pinge on 12 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalateltemperatuuridel on halb. Kuna akude laadimisel eraldub hulga vesinikku siis
Plaat koosneb pliirestist ja restisilmadesse pressitud aktiivmassist. Pliirest koosneb 94% pliist ja 6% antimonist. Aktiivmass koosneb pliihapendist ja pliimennikust või pliipulbrist. Negatiivseid plaate on ühe võrra rohkem. Plaatide vahel olevate separaatorite ribiline külg on pööratud + plaadi poole. Kombineeritud separaatorite korral on + plaadi poolsel küljel õhuke klaasvilla kiht. Valmistamisel täidetakse restisilmad täiteainega, mis koosneb vastavalt pliist ja pliioksiidist. Töötlemise (formeerimise) tulemusena saadakse urbne aktiivaine. Laetud plussplaatidesse tekib pliidioksiid PbO2 ja miinusplaatidesse urbne plii Pb. Töövedelikuks on elektrolüüt. Elektrolüüdina kasutatakse väävelhappe ja destilleeritud vee lahust. Aku töötamist võib keemilise protsessi alusel kirjeldada järgmiselt: Aku tühjenemisel muutub aktiivmass H2SO4 toimel pliisulfaadiks, väävelhappejääk SO4 ühineb aktiivmassiga, eraldub vesi H2O.
elektrone, mis mööda juhet liiguvad vaskelektroodile, kus vaskioonid liidavad elektrone. Galvaanielemente kasut patareide ja akude valmistamisel. Akut saab elektriga laadida, mille jal toimuv keemiline reaktsioon on aku tühjenemise pöördreakts. Auto akudena kasut peamiselt pliiakusid, kus aku tühjenemisel tekib pliist ja pliioksiidist pliisulfaat ning laadimisel laguneb viimane taas algkomponentideks. Elektrolüüdina kasut konsentr väävelhapet. Kütuseelement- elektroodidele antakse pidevalt kütust juurde. Lihtsaim vesinik- hapnik element, kus vesiniku oksüdeerumisel eraldunud energia muudetakse elektrienergiaks. On loodussõbralik, kuna ainsa saadusena tekib puhas vesi. 59. Elektrolüüs. Elektrolüüsiks nim keemilist reaktsiooni elektrivoolu toimel. Läbiviimiseks paigutatakse
elektrienergia salvestub seal keemilise energiana. Töötamisel muutub keemiline energia elektri- energiaks ning aku tühjeneb. Akud liigitatakse · happe- ehk pliiakud · leelisakud: raudnikkelaku kaadmiumnikkelaku hõbetsinkaku hõbekaadmiumaku õhktsinkaku tsinkklooraku naatriumväävelaku Pliiaku anum 7 on isoleermaterjalist, elektrolüüdiks on väävelhappe lahus, positiivsed plaadid 6 on pliioksiidist ja negatiivsed plaadid 5 urbsest pliist. Ühe akupurgi tööpinge on 2 V, suurema pinge saamiseks ühendatakse mitu purki jadamisi ühendusliistudega 3. Klemmid 1 ja 4 on ainult esimesel ja viimasel purgil. Elektrolüüdi aurumise vältimiseks on iga purk suletud korgiga 2. Aku mahtuvus sõltub oluliselt temperatuurist: 18 ºC juures on mahtuvus umbes kaks korda väiksem kui +25 ºC juures. Allikapinge sõltub aku laadimis- astmest, mille näitajaks on elektrolüüdi tihedus.
annaabi.ee 
