Uurimustöö Radioaktiivsus
6
Radioaktiivsus meie elukeskkonnas
Radioaktiivkiirguse biotoime elusorganismile sõltub kiirgusel eralduvate osakeste
energiast, kuid üldjuhul on näiteks -kiirgus 10-20 korda ohtlikum kui -kiirgus.
Radioaktiivse elemendi kiirgusoht väheneb kaugusega selle allikast. Kiirguse
nõrgendamiseks säilitakse ja transporditakse radioaktiivseid aineid paksude seintega
anumates, peamiselt pliikonteinerites. Maailmaruumist jõuab meie atmosfääri kosmiline
kiirgus, millest suur osa pärineb Päikeselt. Kosmilise kiirguse koostises jõuavad Maa
atmosfääri prootonid, neutronid, elektronid, positronid, footonid jt erineva energiaga
osakesed, kuid ka raskemate keemilise elementide aatomite tuumad. Kosmilise kiirguse
tõttu on atmosfääris mitmesuguste metallide (alumiinium, naatrium, magneesium,
berüllium) kui ka mittemetallide (kloor, räni, süsinik, fosfor, fluor, väävel, krüptoon jt)