Tähtsamad oksiidid on järgmised: PbO plii(II)oksiid on tuntud kahes kristallvormis: a-PbO (kollane silu) ja b-PbO (punane massikoo), kasutatakse nn kristallklaasi valmistamisel jm. Pb3O4 tripliitetraoksiid, õigemini diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2[PbO4], kõnekeeles pliimennik, on raske helepunane tahkis, tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540 oC (üle 570 oC laguneb). Pb3O4 esineb samuti kahes kristallvormis; kasutatakse korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites jm. PbO2 pliidioksiid on tumepruun tahkis, esineb kahes kristallvormis; tugev oksüdeerija. Saadakse Pb(II)ühendite oksüdeerimisel. Kasutatakse pliiaku elektroodide ning tikupeade koostises jm. Vees lahustumatu, kuid reageerib leelistega: PbO2 + 2 NaOH + 2 H2O Na2[Pb(OH)6] naatriumheksahüdroksoplumbaat(II) PbO2 reageerib ka hapetega (on amorfne); kuumutamisel H2SO4-ga tekib O2, HCl-ga moodustub Cl2
neist on tähtsamad α-PbO – kollane silu PbO Plii(II)oksiid: 2 kristallvormi β- PbO – punane massikoo Kasut. kristallklaasi (ca 24% PbO) valmistamisel. Pb3O4 tripliitetraoksiid: helepunane “pliimennik” – diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2PbO4 - õigem tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540º-ni (üle 570ºC laguneb) Ka Pb3O4 esineb kahes kristallvormis; kasut. korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites, kristallklaasi tootmisel jm. PbO2 pliidioksiid (pruun tahke aine) – 2 kristallvormi (α- ja β-) tekib Pb(II)ühendite oksüdeerimisel; ka ise tugev oksüdeerija (hõõrumisel punase fosfori või väävliga segu süttib) Kasut. pliiakudes elektroodide ja tikupeade koostises jm. Vees lahustumatu, kuid lahustub leelistes: PbO2 + 2NaOH + 2H2O → Na2[Pb(OH)6] naatriumheksahüdrokso- plumbaat(IV)
annaabi.ee 
