Puidujahu, tselluloosi, paberit või puuvillriiet, asbesti grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, kvartsi ja teisi materjale 7. Milleks kasutatakse a)stabilisaatoreid b)plastifikaatoreid: et parandada plasti töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või et vähendada vee hulka segus, ilma, et muutuks töödeldavus 8. Milleks kasutatakse polüetüleeni? veel ja rasval põhineva toidu ning jookide pakendamiseks madalatel temperatuuridel. 9.Mida toodetakse metüülmetakrülaadist. pleksiklaasi 10.Mis on teflon? sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer Kus kasutatakse? tihendid, hermeetikud, traadi- ja kaabliisolatsioon, isemäärivad laagrid, keemiaaparatuuri vooderdus, toidunõude pinnakatted Miks ei või teflonkihiga nõusid kuumutada kõrgel temperatuuril? 11. Milliseid polümeere nimetatakse a)homopolümeeriks: polümeerid, kus on ainult ühte tüüpi monomeerlülisid b)kopolümeeriks: polümeeriks, mis koosneb makromolekulidest, mille koostises on erinevad monomeerlülid 12
See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi. Hüdrogeenimine: CHCH + H2 CH2=CH2 CH3CH3 Halogeenimine: CHCH + Cl2 CHCl=CHCl CHCl2CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CHCH + HCl CH2=CHCl CH3CHCl2 Hüdraatimine: CHCH + H2O CH2=CHOH CH3CH(OH)2 Põlemine: CHCH + 3O2 2H2O + 2CO2 + 2C Homoloogiline rida: 1. - 2. etüün C2H2 3. propüün C3H4 4. butüün C4H6 5. pentüün C5H8 6. heksüün C6H10 7. heptüün C7H12 8. oktüün C8H14 9. nonüün C9H16 10. deküün C10H18 V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass
Polümeerid 1) Mis on polümeer? 2) Mis on monomeer? (lk.152) 3) Mis on polümerisatsiooniaste? 4) Kuidas saadakse liitumispolümeerid? Too üks näide. 5) Kuidas tekib kondensatsioonipolümeer? Nimeta tema kaks iseärasust. 6) Mis on plastmass? 7) Milleks lisatakse plastidele a) täiteaineid b) stabilisaatoreid c) plastifikaatoreid? 8) Iseloomusta teflonit (valem, monomeer, omadused, kasutusalad) 9) Iseloomusta pleksiklaasi (valem, monomeer, omadused, kasutamine) 10) Mis on a) homopolümeer b) kopolümeer? 11) Mis on polüestrid? Nimeta tuntumad esidnajad. 12) Mida tähendab lühend PET? Kus seda ainet kasutatakse? 13) Mis on polüamiid? 14) Iseloomusta nailonit (posit. ja negat.omadused) 15) Mis on silikoonid? Kus kasutatakse? 16) Lahenda lk. 71-72 harjutus 7 A)B)C)D) Valgud (õp. lk. 98-109) 1) Mis on kodeeritavad aminohapped?
liituvad kõrgema molekulmassiga ühendiks; saadused eteenil: alkoholi, polüeteeni tootmisel, teflon,puuviljade järeltootmisel, meditsiinis narkoosiks · Etüün ehk atsetüüleen- füüs omadused: gaasiline olek, õhust kergem, värvusetu, lõhn õrn, vees vähelahustuv; kasutusalad: keevitustööd (1/3 etüünist sinna), orgaaniliseks sünteesiks (2/3 sinna),metallide lõikamine, sünteetiline kummi,äädikhappe tootmisel,pleksiklaasi tootmine, polüstürool; keem omadused: 1) täielik põlemine (vajab lisa hapnikku) 2) mitte täielik põlemine (eraldub tahma /C) 3) liitumisreaktsioonid: vesinikega (hüdrogeenimine), halogeeniga, vesinikhalogeniiidiga, hüdraatimine, polümerisatsioon
Kogumikus on liblikate fotod, mis on minu enda pildistatud ja juurde on otsitud info nende elupaiga ja toitumise kohta (Foto 5). Kaanepildiks infokogumikule valisin ühe liblika pildi pildikaardilt. 8 Foto 5. Infokogumiku foto. Foto autor Edvin Tämm 2. LIBLIKATELE KASTIDE VALMISTAMINE 2.1. Tööriistad ja materjal Kasti valmistamiseks kasutasin ma materjalina puitu (halli leppa), pleksiklaasi, vineeri (paksus 1,7 cm), PVA liimi, puupunne ehk puidust tappe ja porolooni. Tööriistad, mida kasutasin (Foto 6) : höövlimasin Makita KP0800j frees Makita RP0900J kreissaag Makita HS300D puidupuur Makita DF330D liivapaber Mirka 1500 mõõdulint Top Tools Kasti valmistamisel oli mulle abiks isa. Algul oli plaan teha kast vineerist ja kaas tavalisest klaasist, kuid jõudsin otsusele, et teen kasti hallist lepast ja kaane pleksiklaasist
narkootilise toimega gaas. Vees ei lahustu. · Saamine: 1) metaani krakkimisel (lagundamisel) 2) karbiidmeetodil · Keemilised omadused: 1) põleb 2C2H2 + 3O2 = 2C + 2H2O + 2CO2 2) annab liitumisreaktsioone a) vesinikuga C2H2 + H2 = C2H4 b) halogeenidega C2H2 + Cl2 = C2H2Cl2 c) vesinikhalogeniididega C2H2 + HBr = C2H3Br 3) redutseerub · Kasutamine: toodetavast etüünist kasutatakse orgaaniliseks sünteesiks, et saada plastmasse, kautsukit, pleksiklaasi, lahusteid jne. Ülejäänud kogus leiab kasutamist metallide keevitamisel ja lõikamisel. Aromaatsed ühendid · Aromaatseteks ühenditeks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Siia kuuluvad aromaatsed süsivesinikud ehk areenid ja fenool. Areenid · Areenideks nimetatakse süsivesinikke, mille molekulis süsiniku aatomid moodustavad kinnise korrapärase kuusnurkse ahela. Sellist ahelat nimetatakse benseenituumaks ehk
Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega. Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kineetilise kunsti tunnused Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. Kineetilise kunsti kunstnikud võivad kasutada väikest või hiiglaslikku formaati, vastavalt teose eesmärgile ja materjalile. Kineetilises kunstis võivad teos ja/või vaataja liikuda. Tuntumad kineetilise kunstivoolu esindajad Aleksander Calder "Mobile" “Punane Mobile” Happening
seal rõhuti värviväljade terviklikkusele, taoteldi maali ühtsust ja korrapära, mida põhiliselt ei olnudki abstraktses ekspressionismis. 9. Mis iseloomustab kineetilist kunsti? Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. 10. Missugust kunsti nimetatakse maakunstiks (land art), kirjelda mõnda tööd? 1960. aastate lõpus tekkinud kunstivorm, milles kunstilise kujundamise materjaliks on maastik. Maakunst võib seisneda nii vaid väikeste muudatuste tegemises loodusobjektidele ja maastikele, kui käsitleda endas suuri maa-alasid ümberkujundavaid projekte. Maakunsti
Peegleid ja klaase võib lakke liimida, kasutades klaasides avasi lakke kinnitamiseks, või paigaldada erineva suuruse ja värviga peegleid või klaase varem paigaldatud ripplae konstruktsiooni. Juhul, kui kasutada laes matt, või värvilisi klaase on võimalik ruumides saavutada efektne valgustus. Tavaklaasi puhul kasutatakse karastatud, värviliste klaaside osas lamineeritud ja karastatud klaase. Samas on hästi lihtne ja ohutu kasutada lagedes akrüülklaasi, e. siis pleksiklaasi. Pleksiklaasi juures on värvi ja paksuse valik lai. Samuti võidab erikaalus, kuna pleksiklaas on kordi kergem, kui tavaline klaas.[4] 3.3 Klaasmööbel Tänapäevases kodus võib klaasmööblit kohata kõikjal köögis, magamistoas, elutoas jne. Klaasmööbel on elegantne ja funktsionaalne. Klaas omab võluvõimet ruumi piire laiendada ja valgusvooge murda. Klaasmööbel suurendab ruumi mahtu visuaalselt. Tänu klaasmööblile muutub kodu sisustus avaramaks, päikesevalgusega täidetuks
Directed Seeding-Cancelled Crop- Wheat (Part 1) – 1969, Tatlin, Vladimir – Kolmanda Internatsionaali monument – 1920 Kineetiline kunst Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. Esimesed kineetilised teosed loodi juba 1920-aastatel. Üks tuntumatest kineetiliste teoste loojatest oli dadaist Marchel Duchamp. Ameeriklane Aleksander Calder hakkas looma skulptuure, mis koosnesid peente varraste või traatide otsa kinnitatud erivärvilistest ja erineva suurusega elementidest. Need kinnitas ta laest rippuva või põrandalt tõusva varda otsa ja
Directed Seeding-Cancelled Crop- Wheat (Part 1) – 1969, Tatlin, Vladimir – Kolmanda Internatsionaali monument – 1920 Kineetiline kunst Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm. ning luuakse nende abil esteetilist elamust pakkuv teos. Esimesed kineetilised teosed loodi juba 1920-aastatel. Üks tuntumatest kineetiliste teoste loojatest oli dadaist Marchel Duchamp. Ameeriklane Aleksander Calder hakkas looma skulptuure, mis koosnesid peente varraste või traatide otsa kinnitatud erivärvilistest ja erineva suurusega elementidest. Need kinnitas ta laest rippuva või põrandalt tõusva varda otsa ja
vastasservadesse infrapunaandurid. Kui kiir ei levi ekraani pinna sees, vaid ekraani sees oleva kaitseklaasi sees, on tegu täieliku sisepeegeldusega infrapunapuuteekraaniga. Optiline puuteekraan Puute asukoha koordinaatide määramiseks kasutatakse kaamerat. Hajutatud valgustuse meetod : Tekitatakse infrapuna ühtlane foon. Hajutatud pinnavalgustuse meetod : valgusdioodid asuvad pleksiklaasi servades, puutepinnal valguse hajutaja. Jõutundlik puuteekraan keskkonnakindluse(automaadid). Puutepind kinnitatakse piesoanduritele, mis muudavad füüsilise jõu elektrisignaaliks. Mida suurem surve, seda suurem laeng. Survete erinevuse järgi koordinaadid. X. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaskeemid, millel ei ole mälu omadusi.
Eri liiki tugevused on tõmbetugevus, survetugevus, paindetugevus, väändetugevus ning nihketugevus. Tugevust mõõdetakse katseliselt. Masin sikutab materjali määratakse tõmbetugevust. Keskelt lükkab masin alla, äärtest paigal saab teada paindetugevuse. Orgaanilisteks klaasideks võib pidada kõiki läbipaistvaid plastmasse, mida saab kasutada samaks otstarbeks kui anorgaanilist klaasi. Kõige enam mõistetakse selle termini all pleksiklaasi ehk polümetüülmetakrülaati. Need on palju vastupidavamad löögile, seepärast kasutatakse kaitseekraanide ja prillide tootmiseks. Kuid need on vähese kõvadusega(kriimustuvad, kaotavad läbipaistvuse), vähe kuumakindlad, tundlikud orgaaniliste lahustite suhtes. Näiteks on olemas termoplastsed polükarbonaadid(süsihappe ja kahehüdroksüülsete fenoolide või alkoholide polükondensatsiooni saadused), mis on tugevad, kõvad, üsna painduvad, läbipaistvad
See on tormiline reaktsioon, milles eraldub soojus ja mida kasutatakse atsetüleeni tootmiseks. Atsetüleeni toodetakse ka süsivesinikest näiteks pürolüüsil (tugeval kuumutamisel õhu juurdepääsuta). Etüüni reaktsioon vesinikkloriidhappega on suure praktilise tähtsusega, kuna siis moodustub vinüülkloriid e. kloroeteen, mille baasil valmistatakse plastmasse, kunstnahka, vahariiet. Etüünist saab veel äädikhapet, polüstürooli, kummi, lahusteid, pleksiklaasi. Hüdrogeenimine: CHCH + H2 CH2=CH2 CH3CH3 Halogeenimine: CHCH + Cl2 CHCl=CHCl CHCl2CHCl2 Vesinikhalogeenidega: CHCH + HCl CH2=CHCl CH3CHCl2 Hüdraatimine: CHCH + H2O CH2=CHOH CH3CH(OH)2 Põlemine: CHCH + 3O2 2H2O + 2CO2 + 2C Homoloogiline rida: 31.- 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 V = n * Vm n = m/M = m/V
Hajutatud valguse meetod – kasutatakse täielikku sisepeegeldust, kuid siin ei ole infrapunaandureid servades. Infrapunavalgusdioodidega tekitatakse ekraani ees infrapunavalguse foon ja pildi fikseerib kaamera. Tekitatakse ühtlane foon. Puudutustel tekib peegeldus ja osa valgust lahkub keskkonnast. Muutused fikseeritakse kaamerate abil, mis asuvad ekraani taga. Hajutatud pinnavalguse meetod – infrapunavalgusdioodid asuvad endiselt pleksiklaasist puutepinna servadel. Kasutatakse spets pleksiklaasi, mille osakesed on nagu peeglid, mis jaotavad infrapunase valguse välja ühtlaselt. Puutepinna peale paigutatakse valguse hajutaja, millele võib suunata infrapunavalgusdioodide valguse alt või õlevalt. Puutepinna eest suunatud valguse korral registreerib kaamera puutekohas varju. Tekib suurem peegelddus. Pindakustilised lained. Vähe levinud. Pindakustilised lained tekitatakse ekraani nurkades piesogeneraatorite abil. Jõutundlik puuteekraan. Kasut pangaautomaatides jne
Selleks, et konkreetse mootori staatilist surveastet arvutada on vajalik mõõta ära plokikaane põlemiskambri maht, kolvi kõrgenduse maht. Plokikaane põlemiskambri mahu mõõtmiseks kasutasin Titrette digitaalselt vedeliku mahu mõõtjat täpsusega 0,01 cm3. Põlemiskamber kaeti pleksiklaasist plaadiga, mille keskel on avaus vedeliku sisestamiseks (Foto 8). Vedeliku suunatakse põlemiskambrisse seni, kuni kogu põlemiskamber on täidetud vedelikuga. Antud juhul täideti pleksiklaasi ülemise servani ning hiljem arvutati maha ruumala, mis kulus pleksiklaasis olnud avause täitmiseni (1 cm3). Nelja silindri tulemused jäid vahemikku 51,46-51,34 cm3 (Tabel 7) 19 Tabel 7. Mõõdetud plokikaane põlemiskambrite mahud Paiknemine, silinder Põlemiskambri maht, cm3
fikseerib kaamera. Puudutusel tekib peegeldus ja osa valgust lahkub keskkonnast. Muudatused fikseeritakse kaameratega ekraani taga. Ekraan kaetakse tihti silikooniga, et tekitada ühtlasem peegeldus. Võimalik on tuvastada mitut puudet, kuni valgust jätkub. Seega on otstarbekas paigutada dioodid kõikidesse servadesse - Hajutatud pinnavalgustuse meetod – dioodid endiselt puutepinna servades. Kasutatakse spetsiaalset pleksiklaasi, mille osakesed on nagu peeglid, mis jaotavad infrapunase välja ühtlaselt. Puutepinnale paigutatakse hajutaja, millel võib suunata valgust alt või ülevalt. Eest suunatud valguse korral registreerib kaamera puutekohas varju, tagant tuleva valguse korral tekib puutekohas suurem peegeldus, mille fikseerib kaamera. Selle järgi saadakse puutepunkt. Pindakustilised lained Tekitatakse ekraani nurkades piesogeneraatoritega, tavaliselt kahes nurgas
annaabi.ee 
