Tensiidid osalevad puhastusprotsessis kolmel viisil: alandavad vee pindpinevust, aitavad mustuse kangalt eemaldada, takistavad mustuse kangale tagasisadestumist. Oluliseks komponendiks on ka veepehmendajad. Neid lisatakse vee pehmendamiseks kui pesulahuse pH suurendamiseks. Kare vesi vähendab pesuainete toimet, seepärast lisastakse pulbri koostisesse ühendeid, mis seovad vee karedust põhjustavaid Ca- ja Mg-ioone, mida Eesti vees on küllaldaselt. Paljudes pesupulbrites kasutatakse pleegitamisvahendeid, mis eemaldavad efektiivselt raskesti eemaldatavaid värvilisi plekke (kohvi-, tee- ja veiniplekid). Pleegitamine toimub kangast ja selle värve kahjustamata. Lisanditena kasutatakse pesupulbrites veel ensüüme (eemaldavad vere-, piima-, muru-, tärklise-, tselluloosi ja rasva plekke), opitilisi valgendajaid (laseb pasta valge valgemana), hallitusepärssijaid (takistavad mustuse pesule tagasisadestumist), stabilisaatoreid ja lõhnaineid (jätavad peale pesemist pesule meeldiva lõhna).
fosfonaadid, moodustades Ca- ja Mg-sooladega vees lahustuvaid ühendeid. Need lahustavad isegi rasklahustuvaid sademeid nagu lubjaseep. Fosfonaadid tõhustavad pesuainete toimet, suurendavad pesulahuse mustusekandevõimet ja ei lase mustusel kangale tagasi sadeneda. 6 Samas ei ole fosfonaadid kuidagi kahjulikud inimestele ning on pesust kergesti väljapestavad, vähendades oluliselt allergiariski.[6] Paljudes pesupulbrites kasutatakse pleegitamisvahendeid - perboraate, mis eemaldavad efektiivselt raskesti eemaldatavaid värvilisi plekke. Pleegitamine toimub vabaneva aktiivse hapniku mõjul ilma kangast ja selle värve kahjustamata. Perboraadid hakkavad pesulahuses toimima alates 60°C juures. Et nad toimiksid ka madalamatel temperatuuridel, on lisatud pulbritesse pleegitamise aktivaatoreid.[6] 4. SEEBID Seep on üks vanimaid pesemisvahendeid, mida hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast