Tuumrühmale on iseloomulik 5-tine õieehitus, mis on ülejäänud õistaimede seas harvaesinev. Tuumrühm sisaldab fülogeneetiliselt basaalset seltsi Gunnerales gunneralaadsed sõsarrühm teiste suhtes. Selts Caryophyllales nelgilaadsed Sünapomorfsed tunnused: Tärkliserikas endosperm (3n) või perisperm (2n) Betaiinid antotsüaanide asemel. Sigimik on sageli ühepesaline. Tavaline on keskne (aksillaarne) või basaalne (põhjale) seemnealgmete platsentatsioon sigimikus. Olulisemad sugukonnad on: nelgilised (Caryophyllaceae), rebasheinalised (Amaranthaceae), kaktuselised (Cactaceae) ning kirburohulised ehk tatralised (Polygonaceae). Sug. Amarantaceae rebasheinalised o Chenopodium quinoa kinoa (tsiili hanemalts) o Beta vulgaris harilik peet Punane pigment betaiin o Spinacea oleracea aedspinat o Atriplex patula h. malts o Chenopodium album hanemalts
asendist ehk platsentatsioonist (placentatio), eristatakse apokarpses sigimikus marginaalset platsentatsiooni, kui seemnealgmed kinnituvad viljalehe servadele, ning laminaalset platsentatsiooni, kui seemnealgmed kinnituvad viljalehe keskele. Viimast peetakse primitiivsemaks. Sünkarpses sigimikus võib platsentatsioon olla kas parietaalne, kui seemnealgmed kinnituvad sigimiku seinale nendes kohtades, kus viljalehed on kokku kasvanud (parakarpses sigimikus) või tsentraalne, kui seemnealgmed kinnituvad sigimiku keskosas olevale sambale (lüsikarpne sigimik). Platsentatsioonitüübi hõlpsamaks tuvastamiseks uuritakse juhtkimpude asetust viljalehes. Reeglina on ühel viljalehel kolm roodu -- keskmine ja kaks külgmist. Seemnealgmetesse suunduvad juhtkimbud algavad harilikult külgroodudest.
annaabi.ee 
