muret kodumaa allakäigu pärast. Ajastu kriisi läbielamine viib elu piiride ja surmateemani, mida Quevedo puhul võiks nimetada eksistentsialismiks. Surm elab inimeses endis ja ahistab tema eksistentsi lakkamatult, Quevedo luule sotsiaalse vastutuse teema ja kompromissitu ühiskonnakriitika on samuti uuema eksistentsialismi tunnusteks. Armastusteemalises luules järgib Quevedo aga veel petrarkistlik-platonistlikku joont, armastus saab filosoofilise varjundi seeläbi, et lisaks hingega viib luuletaja teispoolsusesse ka maise kire. Kuigi Quevedo oli võimeline ka ise kirjutama kultistlikku luulet (nagu Gongora), iseloomustab suuremat osa tema loomingust satiir. Maiste pahede ja inimnarruste piitsutajana ei leidu talle tolleaegses kirjanduses võrdset, tema grotesk madaldab maise toreduse ja hiilguse halastamatult surmaeelse roiskumise ja kõdunemise seisundisse. PAUL FLEMING (1609-1640) saksa suurim 17
Jumalale; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis on seega paratamatute tõdede aluseks. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus. Vastuolu tekkis seisukoha puhul, mille järgi Platon põlgas aistingutega tajutavat maailma äävate ideede maailma kasuks; Augustinuse teoloogilised nägemused välistavad selle võimaluse. Augustinuse ajakäsitlus. Kristluse kriitikud haarasid varmalt kinni maailma loomisloost ja esitasid küsimusi: mida tegi Jumal enne seda kui ta lõi maailma? Miks ta lõi maailma just siis, mitte varem ega hiljem
Aastal 335 e.m.a, varsti pärast Aleksandri kuningaks saamist pöördub Aristoteles tagasi Ateenasse ja avab siin Lykeioni gümnaasiumi juures õppeasutuse, mida hakati nimetana: peripateetiline kool. Selle nime sai ta arvatavasti seal harrastatava õppeviisi alusel: nimelt suvatses Aristoteles oma ettekandeid pidada peamiselt jalutades ("peripateo" tähendab "jalutan"), misjuures ettekanne tavaliselt omandas elava vestluse iseloomu. Kooli elu ja õppetegevus meenutas mõnevõrra platonistlikku akadeemiat, kuid omas ka erinevusi. Aristoteles jagas oma kuulajad kahte rühma - algajaiks ja edasijõudnuiks. Viimasele, kitsamale ringkonnale, mis moodustas ühtlasi õpetaja enese lähema sõprusringi, tavatses ta pidada ettekandeid hommikuti: neis, nn. "akroaatilisis" loenguis puudutati kõige keerukamaid teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi. Laiemale õpilasperele peeti ettekandeid peamiselt õhtuti ja need, nn.
ma öelda, et meil on võimalik kõiges kahelda. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus. Augustinus oli veendunud ettemääratuses. Ta uskus, et põrgusse lähevad ainult need hinged, kellele see on ette määratud. Järelikult neetud on neetud Jumala tahtel. Sellega õigustati hiljem ketserite põletamist: kui nad oleksid süütud, oleks Jumal sellele vahele astunud ning ketserluses süüdistatud päästnud
jätkajate hulka, kuigi ta oma õpetaja vaateisse just nende keskseimas nimelt ideedeõpetuse- osas on suhtunud terava, kui mitte öelda lausa hülgava kriitikaga. Aristotelese mõtemaailma kujunemist on pidevalt mõjutanud kahesugused elemendid; ta taotleb ühelt poolt oma filosoofilises mõtlemises asjade ning nähtuste olemuse tõelist tunnetamist ning arvab seda saavutavat üksnes selgesti määratletud mõistete kaasabil. Selles suhtes jätkab ta sokraatilis platonistlikku mõtlemistraditsiooni ja filosoofia ei tähenda ka tema käsitluses muud kui ,, mõistete teadust". Teisalt aga oskab Aristoteles kaugelt enamal määral oma õpetajast hinnata ning rakendada puht kogemuslikke asjaolusid, rohkearvuliste vaatluste ning tähelepanekute varal kogutud teadmisi, mis samuti pidid kaasa aitama asjade ning nähtuste sügavama olemuse ja nende vastastikuste sõltuvuste avandamiseks, millest omakorda võis juhtuda vastavate mõistete täppis kujundamine
Moore'i järgi "hea" idee peab olema lihtne nagu "kollane". Kuna head ei saa määratleda, on meil kaks alternatiivi: tegu on kas lihtsa, defineerimatu omadusega või ei osuta see sõna üldse mitte millelegi (ega kuulu eetika ainevalda). pHea on lihtne, määratlematu, analüüsimatu mõtteobjekt. Moore'i meelest oli intuitsionism ainuke rahuldav eetikateooria. Hea peab olema määratletav mittenaturaalse omadusena, meenutades platonistlikku vormi, mida me tunnetame intuitiivselt. Moraalifaktid on küll olemas, kuid nad pole naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooniga. Emotivism - Emotivism oli reaktsioon intuitsionismile. Emotivistid nõustuvad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm on olemas, pole ka kuidagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad.
eemaletõmbumises. Quevedo tuntud teosed on ,,Unenäod" fantastilised ja grotesksed kujundid proosasatiiris ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose elukäik". Ajastu kriisi sügav läbielamine viivad Quevedo mõtted surmale. Temalt pärineb idee, et surm ei oota kusagil kaugel ees, vaid see elab meis endis, ahistades inimese individuaalset eksistentsi lakkamatult. Ta järgib armastusluules petrarkistlik-platonistlikku joont, mis on renessansis üldlevinud. Quevedo kasutab jämenaturalistlikke detaile ja rämedaid otseütlusi, säilitades seejuures teravmeelsuse. 17) Barokkdraama. Euroopa barokkdraama ehedamad näited pärinevad 17.saj Hispaaniast. Endiselt kehtisid Hispaanias Lope de Vega printsiibid: lava tulvil liikumist, tõsine seguneb lõbusaga, mitmekesine temaatika. Uue nüansina lisandusid sümboolika ja allegooria, mis laienesid jõuliselt. Püüti teadlikult suurte üldistuste poole
annaabi.ee 
