PÄEVAPLAAN Teema: Kiisu läks kõndima.. Laste vanus: 4-5 aastat Kuupäev: Koostaja: Tegevuste liigid: - Kunst- plastiliinist voolimine - Muusika- laulu kuulamine/laulmine ja marakatega mängimine - Keel ja kõne- luuletuse kordamine, arutlemine - Matemaatika- võrdlemine (suurem, väiksem) - Liikumine- liikumismäng ,,Kassid" Eesmärgid: - Laps kasutab plastiliini ja oskab voolida sellest kassi- lisada kõrvad, saba, vurrud, nina ja silmad. - Laps teab laulu ,,Kiisu läks kõndima" ning oskab sellele rütmipillidega rütmi juurde lüüa. - Laps oskab luuletust ,,Meie kiisul kriimud silmad"
TEGEVUSKAVA Teema: Teod Kuupäev: Eesmärgid: - Laps teab tigu. - Laps teab värvi punane ja sinine. - Laps oskab loendada kaheni. - Laps rullib plastiliinist teo. Vahendid: Viinamäeteod, joonistatud pildid tigudest, plastiliin, tühjad teokarbid. Õpetajapoolne ettevalmistus: Õpetaja on joonistanud võrdselt punaseid ja siniseid tigusid vastavalt laste arvule. Õpetaja laotab teod rühma laiali. Õpetaja on kaasa võtnud tühjad teokarid. Õpetaja on kaasa võtnud elus teod. Õpetaja paneb valmis voolimise asjad. Tegevuse käik: Tegevuse Käsitletavad alateemad, olulised küsimused, põhimõisted Abi- ja
Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas me leiame rühmaruumist veel sarnase kujuga asju? Lapsed lähevad otsivad rühmaruumist sarnase kujuga esemeid, objekte. · Maalime ussi ja arutleme selle kuju üle (kuju kinnistamiseks). · Voolime lastega plastiliinist O või rõnga ja lõikame pooleks ning meisterdame S. · Kuidas me S kirjutame? Käsi jookseb nagu mööda teed. 5-6 a võib anda valged paberid ja sinna peale pliiatsiga laineid joonistada (ülevalt paberi servast alla). S · Joonistame päikesele kõveraid S tähe kujulisi kiiri. S
paariliseks kaart, millel on kujutatud kolm eset. Kunst Hammaste Puu- ja Joonistava voolimine juurviljade d etenduse plastiliinist. joonistamine. põhjal pilte. Muusika Õpitakse etenduses esitatud laule. Kasutatakse erinevaid rümipille. Liikumine Õpetaja Sööbiku ja peidab Pisiku
Mikk Murdvee arvab, et hea dirigent on muutumisvõimeline ning esitatav peab sobima kokku ta enda elukogemustega. Nagu alguses mainitud, peab Mikk ka kirjanikuametit. Tema kirjanikunimi on Mikk Bravat. Teoste hulka kuuluvad luulekogu "Kõverpeegelpilte" (1999), luule- ja lühiproosakogu "Järgmine" (2000) ning "Kolm" (2001). KASPAR JANCIS Kaspar Jancis on sündinud 8. mail 1975. aastal Tallinnas. Juba lapsepülves joonistas ta koomikseid ning tegi kinoringis plastiliinist animafilme. Peale keskkooli astus Tartu Kunstikooli, kuid lahkus sealt peagi. Seejärel hakkas tegelema muusikaga. !996. aastal läks õppima Tallinna Pedagoogikaülikooli, kus valmisid tema esimesed lühifilmid. Nendest populaarsemad on "Väikese valge helikopteri lend" ja "Romanss".
Matemaatilised suuruse põhjal ja raketti”. Maa suuruste Lapsed ühendavad mõistatused. nende lugemine. Lapsed ehitavad võrdlemine. numbreid õiges geomeetrilistest järjekorras, et saada kujunditest raketti. terviklikku pilti. Kunst Plastiliinist Aplikatsioon Joonistus “Maa ja “Tulnukud” WC- Värvipaberist töö meisterdus “Rakett kosmoses” Kuu” paberi rullidest. “Päike” „Planeedid“. Liikumine Tants “Kuul Foneetiline harjutus Spordiaeg Liikumise Silmade ja keha käimine” liikumisega “Ettevalmistus harjutused “Lend”
silmad peavad olema ühel tasandil. Õpetaja ei tohi vaadata ülevalt alla. Palju lihtsam on väljendada poolehoidu, toetust ja armastust lihtsa puudutusena. Ma ei pea silmas kallistusi ja suudlusi, mõnikord piisab täiesti sellest, et puudutate kätt, silitate pead, sasite juukseid, panete kätt õlale. Näiteks kui õpetaja võtab oma pehme käega lapse arglikku ja mitteosavat käekest ja suunab joonistamisel, või kui laps voolib iseseisvalt plastiliinist kujukest ja õpetaja paneb selle juures pehmelt lapse õlale kätt, tunneb laps toetust, kindlust ja heakskiitu. Suhtlemisel lastega on väga oluline, et oskaksite leida aega suhtlemiseks lapsega individuaalselt, isegi kui olete väga hõivatud. Rühmas ei tohi olla lapsi, kellega te pole isiklikult rääkinud vähemalt 2-3 korda, isegi kui see teema on lasteaiast väga kauge. Laps peaks sellistel hetkedel tundma: ,,Praegu on minu õpetaja ainult koos minuga, ma olen kõige tähtsam tema jaoks
Millist kasu võiks tuua see töö? Meie 21. saj. paljud noored ei tea millega tegeleda, satuvad halvasse kambasse, joovad, suitsetavad. Kuid kui leida nendele sobiv tegevusala, siis ma arvan nad hea meelega hakkavad tegelema heade asjadega. Ma arvan ja loodan,et minu töö saaks ka kuidagi aidata, siis noored inimesed hakkavad mitte ainult voolima savist oma vana vanemaid vaid lihtsalt tegelema käsitööga, sest käsitöö rahustab inimese närve. Voolida võib ka plastiliinist,siis ei pea ootama et töö kuivaks ära,nagu savi voolimises. Plastiliini voolimises tööd tulevad erksamad välja ja muidugi väikestele lastele plasilinist voolimine sobib paremini,sest savist on raskem voolida kui plastiliinist. Hästitöödeldav on mitmevärvilisena saadaval olev plastiliin. Enne kasutamist vooli plastiliini käte vahe, et see muutuks pehmeks. Plastiliini on lihtsam kui savi voolida. Savist Savi on keraamika tegemiseks esmavajalik tooraine
kaugushüpet ja kõrgushüpet. Suudab hüpata lühikest maad ühel jalal. 3. Vahendite kasutamine. Mängib täiskasvanuga ja teiste lastega koos palli. Oskab palli visata ja püüda. Põrgatab palli maha ja püüab kinni. Mängib lihtsaid pallimänge. 4. Peenmotoorika. Kasutab edukalt mitmesuguseid töö- ja mänguvahendeid. Oskab haamriga väikeseid naelu taguda, joonistab pliiatsite ja rasvakriitidega, voolib plastiliinist lihtsaid kujukesi, oskab kääridega lõigata. [Viide: web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44192/nv4.pdf ] 5- aastane laps POISID - kaal 16kg 24kg (statistiline keskmine 20kg) - pikkus 101cm 120cm (statistiline keskmine 112cm) TÜDRUKUD - kaal 15kg 22kg (statistiline keskmine 18kg) - pikkus 100cm 120cm (statistiline keskmine 110cm) Viieaastane laps on meeldiv väike inimene, harmooniline, tasakaalukas, kindel iseendas ja teda ümbritsevas maailmas.
Arhitektuur ehk ehituskunst Sõnaga arhitektuur, tähistatakse tavaliselt inimeste poolt loodud materiaalset keskkonda. Näiteks:elumajad, vabrikud, kanalid jne. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. See hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Arhitektuuri vastandiks on aga loodus, inimeste poolt muutmata jäänud elukeskkond. Loodus ja ehitised saavad aga olla suurepärases kooskõlas. Arhitektuur kui kunsti olemus avaldub enamasti selles, et ehitused kehastavad inimese võimu materjali üle, nad kutsuvad vaatajas esile teadmise maailma ümberkujundamisest inimese poolt . Ehituste hindamisel tuleb lähtuda nende siseruumidest, sest siseruumid on need mille pärast ehitatakse, kuid pööratakse ka tähelepanu välisele ehitusele . Arhitektuuris kasutatakse ka kaunistusi, selliseid mis sobivad vastava ehitisega kokku, aga kui kaunistus ei sobi ehitisega, siis võib ehitis kaotada kunsti...
sügav, täidetud niiske,kobestatud ja hoojooksurajaga ühel tasapinnal oleva liivaga.Äratõukeks on paigaldatud 20 cm laiune 1,22 m pikkune puust ja valget värvi hüppepakk või on pakk märgitud rajale kriidi või värviga.Hüppepaku kaugust hüppekastist on vähemalt 1 m.Mõõtejoone taha tehakse 7 mm kõrgune ja 10 cm laiune niiskest liivast või 5 cm laiune plastiliinist riba,mille esi- ja tagaserv on 30 kraadise nurga all kaldu,et teha kindlaks üleastumine. Rohkem kui kaheksa võistleja puhul viiakse läbi eelvõistlus.Kolme katsega selgitatakse kaheksa pare- mat võistlejat,kes saavad finaali ja veel kolm katset.Vähem kui kaheksa võistleja puhul on kõigil kuus katset.Äratõuge peab toimuma hüppepakult või hoovõturajalt enne pakku.
Meelte arendamiseks välja töötatud õppevahendid N: erinevate pinnatekstuuride tunnetamine, värvitoonide võrdlemine ja eristamine, suurusest ja mahust arusaamine. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. Tavaliselt tutvutakse loodusega väljasõitudel või siis oma pisikeses õppeaias. Elava loodusega kontaktis olles areneb ka loomulik ellusuhtumine elavasse, hool ja armastus. Lisaks kasutatakse rühmaruumides näiteks plastiliinist voolitud maapinda orgude ja mägedega, gloobuseid, kus erinevad kontinendid on erinevat värvi ja kaetud liivapaberiga. ( Meister 1994) Selliseid õppevahendeid on vaja põhjusel, et laps õpib silmade ja käe koostööga. Kui saab näha ja katsuda, on asjadel palju lihtsam meelde jääda. 6 Kokkuvõte Referaati lugedes võib kerkida ülesse küsimus, et kus on selle kahe õpetuse vahel erinevused.
kindlad inimesed ja sündmused. Lapsepõlves olid tal hoopis teised kiindumused. Neljaselt hakkas ta ema hämmastuseks riste joonistama ja teatas, et temast saab kirikuõpetaja. (5) Nüüd valmistus väikemees apteekriametiks. Varajasele teatrihuvile viitab vaid üks asi: karbi sisse meisterdatud nukuteater. ,,Nööride külge riputasin riidetükist eesriided. (6) Kui keegi jäi puudu, voolisin ise plastiliinist juurde," mäletab Alo. Hammast ihus noor lavastaja ka isa tööriistariiuli mutritele ja poltidele, sest neistki oskas ta oivalisi mehikesi kokku sobitada. (7) Selleks sobis hästi vanemate voodijalutsi kõrge äär, mille taha Alo koos näitetrupiga kenasti ära mahtus. ,,Kui ma 2000. aastal kõrgemasse lavakunstikooli sisse ei saanud, olin ikka väga kurb," tunnistab Alo. Aga ta ei norutanud kaua, vaid otsis üles sõbrad ja tuttavad. Palju aitas edasi Üllar Saaremäe Rakvere teatrist
väljaannetest välja lõigatud piltide tükkidest, lisades juurde riidematerjali ja looduslikku materjali. Kollaazpilt võimaldab töötada tekstuuridega, arendades fantaasiatning julgustades katsetama. Materjalide valik ja kokkusobitamine on osa teraapiaprotsessist ja selle jaoks peab küllaldaseltaega varuma. · Skulptuur: Skulptuur annab võimaluse luua ruumilist kujundit( ees, taga, sees, kõrval, all). Skulptuuri on võimalik luua näiteks savist, kipsist, papist, plastiliinist jne. Võib luua erinevaid murekarpe, soovisüdameid, mägesid, minu edu monumente jne. Skulptuur oma ruumilisusega võimaldab vaadelda erinevaid elu vaatenurki ja probleemi lahendusi. · Portree; Portree joonistamine või maalimine võimaldab keskenduda iseendale, oma hoiakutele, kehatundele. see annab võimaluse analüüsida oma käitumist ja suhteid teistega. Ennast võib kujutada ideaalsena, koomilisena või müstilisena. lapse
Rõõmu valmistavad ka käpiknukud, kellega laps saab etendada erinevaid tegelasi. Praegu mängib ta veel enamasti teiste laste kõrval, kuid vahel teeb katseid ka neid enda etendamismängu kutsuda. Uurimismäng: Lapsele meeldivad õuemängud, endiselt mängida Uurimis- ja loovmängu liiva ja veega ning seda ühest anumast teise valada. Tunneb rõõmu juurde kuuluvad savi, voolimisest ning valmistab plastiliinist või savist ka oma mängudeks plastiliin, näpuvärvid, vajalikke esemeid. Teeb algust materjalidega eksperimenteerimist vildikad, templid ja (savile saab erinevate esemetega vajutades teha mustrit). Selles eas teised meeldib lastele väga toidutegemises või aiatöödes kaasa lüüa. trükkimisvahendid, 3. 3,5. Kujutlusmäng: Tingimuste olemasolul areneb etendamismängust siidipaber, mõni
ja seda lugu esitleva plakati valmistamine. Pildijutu ehk koomiksi koostamine. Dioraami valmistamine. Dioraam on: 1) läbipaistavale riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud valgusefektiga pilt; 2) maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis või muuseumis, mis hõlmab osa vaateväljast. Kollaazi (mitmesugustest materjalidest valmistatud kompositsioon) loomine värvilisest paberist lõigatud ja alusele liimitud tükkidest. Käpiknukkude valmistamine. Plastiliinist mudelite valmistamine. Piltide joonistamine lemmikosade kohta õpilaste koostatud loos. Sünnipäevakaartide valmistamine. Paberilehe voltimine kolmeks osaks ühele joonistada pilt loo alguse, teisele loo keskpaiga ning kolmandale loo lõpu kohta. Paberilehe voltimine neljaks osaks ning nendele selliste piltide joonistamine, mis vastaksid küsimustele kes?, kus?, millal?, mis?. Vilumusi arendav tegevus Õigekirjareeglite koostamine.
pildikomplektid(inimestest, loomadest,keselavad samal kontinendil, loodusnähtustest jne), huvitav on gloobus, kus maismaa on peeneliivapaberiga kaetud ja tähistatud on vaid poolused. Õpitakse selgeks mõisted maismaa ja veekogu. Mosaiikmaailmakaart, järgnevad mosaiiktehnikas Euroopa, Aasia jt kontinentide kaardid. Maismaavormide ja veekogude tundmaõppimine (kaks ühesuurust madalat anumat, millest ühes on plastiliinist maismaa ja selles väike järveke veega, teises vee sees järvekujuline saareke. Järgneb õppevahend väinast, maakitusest jne) Kolmeosaline tund - iga kord samas järjekorras läbiviidud tund tekitab lapses kindlustune. Maria Montessori kasutas uute sõnade ja mõistete õpetamiseks nn kolmeosalist tundi. Näiteks võtame värvitahvlite hulgast sinise ja punase tahvli, asetame need lapse ette lauale ja ütleme talle, et täna õpime värve.
Bohr oli loomulikult täielikult oma ärvkeloleku tunnid hõivanud aatomi uurimisse, aga tema unenäod lasid tal leida kujutluse tänu millele sai võimalikuks ühtse teooria loomine. Humanistlik kunstiteraapia võib ära kasutada unenäotõlgendamisi erinevatel viisidel. Minu meelest kõige kasulikum on kasutada vaimset kujutlust, et assisteerida töötoa osavõtjaid meeles pidama oma hiljuti nähtud unenägusi. Seejärel palun neil joonistada unenägu kriitidega või voolida seda plastiliinist. Juhendaja abiga tõlgendatakse unenägu, kui kollektiivse alateadvuse sõnumit, mis omab spetsiifilist tähendust nägijale selles kindlas punktis, milles aega vaadeldakse. Unenägija on niiviisi julgustatud sõnastama läbi arhetüüpide enda rahuldamata jäänud ihaldatud arengu, enese- aktualiseerimise ja individuatsiooni (Jung, 1959) ning nähtumusliku kujutluse (Ahsen, 1973, 1977). Humanistlikud kunstiterapeudid on hiljuti saanud teadlikuks vaimsete kujutluste tähtsusest
arusaadavad, lõbusad, lastepärased. Huvitavamad tegevused: 1. teema 2 Lillekaarik Kasutatavad tehnikad: naaskliga kujundite punkteerimine, kleepsude paigaldamine, paberi ja hambaorkide liimimine. 2. teema 4 Kevadine maastik Kasutatavad tehnikad: sõrmeotste ja käeküljega trükkimine, lehetrükk. 3. teema 5 Lepatriinu 1 Kasutatavad tehnikad: pintsli või sõrmega värvimine, kujundite punkteerimine või väljalõikamine, kartongi ja kleepsude liimimine, plastiliinist voolimine. 4. teema 6 Liblikas Kasutatavad tehnikad: pintsli või sõrmega värvimine, kujundite punkteerimine, värviliste kleepsude paigaldamine, kartongi kleepimine. 5. teema 7 Lilled Kasutatavad tehnikad: naaskliga kujundite punkteerimine, värviliste kleepsude paigaldamine, paberi ja hambaorkide kleepimine. 6. teema 8 Kaks liblikat Kasutatavad tehnikad: naaskliga punkteerimine, värviliste kleepsude paigaldamine, paberi liimimine.
Laps võib teha paberist või kaartidest viltpliiatsitega kaunistatud liniku iga taldriku alla panemiseks, salvrätihoidjad majapidamispaberi rulli lõikudest ja kirjutada külaliste nimed nimesiltidele, kas päriselt või kirjutamist matkiva kritseldusena. Siis katab laps laua, nii et igal lelul on linik, salvrätt, nimekaart noad-kahvlid ja lauanõud. Laps võib igale külalisele mängult kohvi kallata ja anda neile väikeseid plastiliinist kooke. Ta võib neile isegi väikseid võileibu teha ja ehtsaid pisikesi kooke küpsetada (vt "KÜPSETAME KOOKI" 4-aastastele mõeldud mängude alt). Et saada mõmmidele sobivas suuruses kooke, otsige sobivaid pabervorme poe küpsetusosakonnast. MEELESPEA toas ja õues laste arv piiramatu aeg: 1-2 tundi abi vajalik väiksemate laste puhul veidi määrib VAHENDID Mõmmid, nukud ja pehmed mänguloomad 74 Laudlina ja madal laud
majapidamispaberi tükid). Laps võib teha paberist või kaartidest viltpliiatsitega kaunistatud liniku iga taldriku alla panemiseks, salvrätihoidjad majapidamispaberi rulli lõikudest ja kirjutada külaliste nimed nimesiltidele, kas päriselt või kirjutamist matkiva kritseldusena. Siis katab laps laua, nii et igal lelul on linik, salvrätt, nimekaart noad-kahvlid ja lauanõud. Laps võib igale külalisele mängult kohvi kallata ja anda neile väikeseid plastiliinist kooke. Ta võib neile isegi väikseid võileibu teha ja ehtsaid pisikesi kooke küpsetada (vt "KÜPSETAME KOOKI" 4-aastastele mõeldud mängude alt). Et saada mõmmidele sobivas suuruses kooke, KAALUME RIISI See võib olla nii lihtne kui ka raske ülesanne. Suurematele lastele meeldib mõõtmistulemusi kirja panna. Kirjuta paberile, mida on vaja mõõta, ja jäta sinna ruumi, kuhu iga laps saab oma vastuse kirja panna. Ta võib oma vastuse
pere" kirjeldatakse perekonda, milles toimub igahommikune maadejagamine kassiga, kes siis kättemaksuks laua all puuksutama hakkab; jutus ,,Jäätisepidu" viib isa lapsed kohvikusse jäätist sööma ning seal hakkab Liisu fantaseerima jäätisemaast; jutt ,,Vett pritsiv kivi" saab alguse konfliktist Liisu ja tema vanema venna vahel, kes väidab, et nõidu pole olemas. Liisu, tahtes tõestada vastupidist, ehitab plastiliinist õõnsusega kivi. Sellest väljapritsitud vesi kastab märjaks parasjagu külas olevad vanavanemad. Lugu Liisu raamatutes muutub iga raamatuga üha seikluslikumaks. Esimese raamatus tegeletakse veel perekondliku taustsüsteemi ja helge lapsepõlvemaa kirjeldamisega, kuigi loos nõiutud kivist avaldub juba Liisu leiutaja- ja tegutsejaloomus. Raamat ,,Liisu liivaaugus" koosneb kolmest lühijutust: jutus ,,Eriti eriline pannkook"
Lisa neile niimitu kollast nuppu, et kokku oleks 4". · "Värvi 3 sinist ringi ja 1 punane. Mitu ringi kokku on?" 29 · "Tõmba sinise pliiatsiga 3 ruudule ring ümber. Mitmele ruudule sa pead veel ringi ümber tõmbama, et kokku oleks 4 ruutu?" 2. Arvude moodustamist tuleb näidata ka kroonide ja sentide abil, kui see on võimalik (näit. arv 3 -> 2 kr. ja 1 kr.; arv 6 -> 5 kr. ja 1 kr.). 3. Õpetaja annab igale lapsele kolm plastiliinist valmistatud kera ja ütleb: "loenda, mitu kera on. Nüüd vooli veel niimitu kera, et kokku oleks 4". Kui mõnel lapsel tekib raskusi kera voolimisega, siis õpetaja aitab teda. 4. Järgnevalt õpivad lapsed loendama neljast elemendist koosnevaid hulki. Abikooli õpilastele tuleb selgitada, et arve me saame mitte ainult loendamise vaid ka mõõtmise teel. (NB! Tavakoolis õpetatakse arvumõistet teise kontseptsiooni alusel, nemad saavad arve ainult loendamise teel, sest
• paneb joonistustesse perspektiivi, kompositsiooni ja proportsiooni • suhtub kunsti tõsiselt ja naudib seda • ilmutab kunsti mõistmisel originaalsust • tunneb huvi uute materjalide ja tehnikate kasutamise vastu • täidab kunstiga oma vaba aega • kasutab kunsti vahendeid tunnete ja kogemuste väljendamisel • on huvitatud teiste kunstist, nii tunnustamise kui ka kritiseerimise mõttes • armastab modelleerida kolmemõõtmelisi objekte savist, plastiliinist vms Kohandatud National Assotiation for Gifted and Talented Youth materjalide põhjal. LISA 3 131 LISA 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik Osa 1 Märgi igas sektsioonis number “1” selle väite ette, mis tundub kirjeldavat Sind. Need väited, mida Sa endaga ei samasta, jäta tühjaks (või tähista “0”). Arvuta iga sektsiooni summa. Sektsioon 1
annaabi.ee 
