Tarbekeemia saadused, plastid ja kiudained Plastid ● Plast koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest ja säilivust pikendavast ainest. ● Liigitatakse termoplastideks ja reaktoplastideks. ● Plastid on odavad, kerged, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. ● Head omadused on painduvus, elastsus ja sitkus. ● Halb omadus on vähene vastupidavus kõrgemal temperatuuril, vananevad aja jooksul. Kiudained ● Kiudained jagatakse looduslikeks, tehis- ja sünteeskiudaineteks. ●
PUIT : ehitusmaterjal * koosneb põhliselt tselluloosist ja liginiimist.* struktuurilt sarnaneb raudbetooniga, * puit on vetruv, looduslik, kuivades tingimustes vastupidav sajandeid. Vineer ristikiudu kokku liimitud puidukihid-annab juurde tugevust < survele vastupidav. * Suurim viga tuleohtlikkus * niisketes tingimustes hakkab mädanema(bakterid),* puit hea soojapidavusega ja tervislik. PLASTMASSID: * koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed plastmassid- kuumutamisel kõvenevad ja lähevad põlema * termoplastsed aga kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad voolavaks. * plastmass vananeb-muutub rabedaks. KIUDAINED: 1)Looduslikud->toormaterjal loodusest->puuvill, lina, kanep(köied) *tsellulooskiud,*loomsed kiud 2)Tehislikud->tooraineks tselluloosikiud, keemiliselt töödeldud(kunst siid) 3)Sünteetilised->toodetakse naftast,nagu polümeere. Looduslikud on nahasõbralikud. Veesõbralikud
Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Mördid 8. Mörtide liigitus otstarbe järgi? Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: Müürimördid pinnakattemördid (krohvimördid) plaatimissegud. Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) 8. Nimeta müürimörtide liike ning nende põhiline ülesanne?
· Liimides kahe vineerikihi vahele puiduliistud või liimiga segatud puitkiud, saame vastavalt puitplokk- või puitkiudplaadid, mis on sageli tugevamad kui täispuidust plaadid. · Puidu halvad omadused on põlevus ja tundlikkus mikroorganismide suhtes · Niiskuse käes hakkab puit kergesti mädanema · Kuivades tingimustes võib puit püsida sajandeid. PLASTMASS · Järjest enam on ehituses hakatud kasutama plastmasse · Koosneb plümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastastest vahenditest jt lisanditest · Moodustab põhiosa plastmassist ning viimase omadused olenevad peamiselt polümeeri omadustest. · Plastmassid on odavad, kerged, üsna tugevad ja väga hästi töödeldavad · Neid saab kuumalt vormida või vastava vormi sisse polümeeriseerida · Hea omadus on nende painduvus, elastsus ja sitkus · Muutuvad madalal temperatuuril kõvaks ja rabedaks
· Bituumenmastiksid hüdroisolatsiooniks. Katusekattematerjalid - sünteetiline rullamaterjal; koosnevad · kummibituumenmastiksid elsatsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist; PVC paigaldus spetsiaalse puhuriga; liitekohad keevitatakse kokku; · tõrvamastiksid kasutatakse kohtades, kus katusel tuleb kõndida Kasutamise temp. järgi jagunevad: Sünteetilsied kiled - väga õhukesed sünteetilised materjalid;
· Võib kasutada ainult kuivades ja vähem koormatud · Torud - betoonrõngad (kaevude ehitamiseks) kohtades MÖRDID Savimört Peeneteralised ehtussegud, koosnevad sideainest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist) · Pottsepatöödel Otstarbe järgi jagunevad: · Ei kivistu vaid kuivab tahkeks · Müürimördid - peab kive siduma ja kandma edasi · Kasutamine ainult kuivades kohtades koormust · Kõrge kuumakindlus · Krohvimördid - ülesandeks pindade silumine ja
ühenditest mikroorganismide toimel. 1. Etanool- ehk alhokolkäärimine (kulgeb pärmseenekeste toimel) C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 2. Äädihapekäärimine C2H5OH + O2 CH3COOH + H2O 3. Piimhapekäärimine (lähteaineks on laktoos) valmistatakse juustu, kohupiima ja hapukoort, silo. Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid): · Koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained:
..............................................................................10 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on mördid, referaadis vaatame lähemalt mörtide omadusi, kuidas neid liigitatakse, millised mörte kuna kasutada. Lähemalt vaatame ka põhilisi mördi liike. Materjal on otsitud internetist. Mörtide olemus ja liigid Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide juures. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest
Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu
Raudbetoonkoorik-õhuke kõver plaat, äärtestpiiratud paksema ribiga. Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks ökonoomsemaid raudbetoonkonstruktsioonide liike. Muud rb elemenid- Raudteeliiprid, teepaneelid, sildade elemndid, veerennid, elektri ja sideliinide postid. Elementide tõstmiseks peavad elementidel olema tõsteaasad, MÖRDID Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitussegusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, krohvimördid ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust.
Piklikel elementidel (talad) on kaks ja plaadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa. JOONIS 8.8.12. Raudbetoondetailide tõstmine: a- tala tõsteasendis, b- tõsteaas. 7 9. MÖRDID 9.1. MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest
3.2. Plastifikaatorid ehk veevajadust vähendavad lisandid Plastifikaatorid võib liigitada kolme gruppi: Normaalsed Tardumist aeglustavad Tardumist kiirendavad. Plastifikaatorid on betooni lisandid, mis betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata. Veevajadust vähendavad lisandid on lisandid, mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Kui jutt on plastifikaatorist või veevajadust vähendavast lisandist, siis räägitakse tegelikult ühest ja samast lisandist. Need on sama lisandi kaks erinevat nimetust. Plastifikaator viitab sellele, et tema abil on segu võimalik muuta plastsemaks ja seega kergemini käsitsetavaks. Veevajadust vähendav lisand viitab aga sellele, et sama töödeldavuse saamiseks kulub vähem vett. Antud grupi lisandite kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada umbes 5- 10%,
materjalidega. 24. 42. Plastmassidest rullmaterjalid 25. RULLMATERJALE kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi. 26. LINOLEUM id võivad olla aluskihiga või aluskihita. Linoleume valmistatakse kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautsuk jne), täitematerjalist (talk, kriit jms), pigmendist ja plastifikaatorist. Linoleum võib olla ühe v mitmekihiline. Põranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. 27. SEINAKATTEMATERJALID põrandakatetest õhemad. Võivad samuti olla aluskihiga või aluskihita 28. KATUSEKATTEMATERJALID sünteetilised rullmaterjalid paksusega 1-2mm. Valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist. Katusele liimitakse või kinnitatakse plast-tüüblitega läbi soojaisolatsioonikihi
Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse toorainete keemilisel töötlemisel, siis linoleum on 100% looduslik materjal. PVC-katted jagunevad põrandakateteks üldkasutatavatesse ruumidesse, kodudesse, niisketesse ruumidesse ning seinakateteks niisketesse ruumidesse. Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1… 2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised geomembraanide kasutusalad on järgmised: • pinnase tugevdamine ja rõhu tasandamine, • horisontaal- ja vertikaaldrenaaž, • nõlvade kindlustamine, •
..1,5mm). Nad voivad olla samuti aluskihiga (paber, riie) voi aluskihita. Katusekattematerjalid kujutavad endast sunteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, taitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). Katusele nad liimitakse voi kinnitatakse plasttuublitega labi soojaisolatsioonikihi. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kondida. Libeduse valtimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne
Mullpolüstüreenid jagunevad · Paisutatud polüstüreen EPS · Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW Omadused : =10-70 kg/m3; =0,033-0,055W/mK Veeimavus kuni 2% Kasutus temp. kuni + 100 C 28 6 Ehitusmördid Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne. Klassifitseeritakse 1. tiheduse järgi tavaline raskemört o 1500....2200 kg/m3 (kvartsliiv) kerge ehitusmört o < 1500 kg/m3 (perliit jt. kerged täitematerjalid) 2. otstarbe järgi müüri- pinnakatte eriotstarbelised (akustilised, veetihedad, röntgenikiirgust takistavad jms) 3. sideainete järgi tsement, lubi, kips, kukersiit- jms mördid segamördid
võib olla riie, paber jne. 5) Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid). 53.Plastmassidest rullmaterjalid Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). PVC-katet paigaldatakse spetsiaalsete puhuritega ning paigaldamisel ei kasutata lahtist tuld. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. Sünteetilised kiled on väga õhukesed sünteetilised materjalid, mis tehakse kõige sagedamini polüetüleenist ja polüvinüülkloriidist, harvem ka muudest vaikudest
kulumiskihiks loetakse peaaegu kogu materjali paksus. Homogeensete PVCkatete koostises kasutatakse kuni 80% täiteaineid (nt jahvatatud lubjakivi, kvartsliiv vms). Heterogeenseteks nimetatakse selliseid PVC-põrandakatteid, mis koosnevad erinevate omadustega PVCkihtidest. Erinevatel kihtidel on kindel ülesanne. Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1...2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). PVC-katet paigaldatakse spetsiaalsete puhuritega ning paigaldamisel ei kasutata lahtist tuld. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali (enamasti polümeerse materjali) kihti, mis asetatakse mitmesugustel põhjustel maa sisse. Peamised
Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi . Linoleumid võivad olla aluskihiga (riie, klaas- või sünteeskiust riie, paber jne) või aluskihita. Linoleume valmistatakse tavaliselt kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautsuk jne), täitematerjalist (talk, kriit, kaoliinsavi, puidu- või korgijahu jne), pigmendist ja plastifikaatorist. Linoleum võib olla ühe- või mitmekihiline. Linoleumirulli laius on 1,4-3,0m. Linoleumi paksus võib olla näit. 2,6mm, 3mm, 3,2mm jm. Põranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega. 43. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tselluvill, mullpolüuretaan, mullpolüstüreen Tselluvill valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja antipüreenidest (boor ja booraks)
Rullmaterjale kasutatakse põhiliselt seinte, põrandate, katuste jne katteks ja auru- ning hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli üldnimetust ,,linoleum". Linoleum võib olla ühe või mitmekihiline, aluskihiga või aluskihita. Valmistatakse üldreeglina kuumavaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, kautsuk jne.), täitematerjalist (talk, kriit, puidu- või korgijahu jne.), pigmendist ja plastifikaatorist. Põrandale paigaldatakse liimiga ja liitekohad keevitatakse kuumaõhukeevitusega. Riidealusega linoleumi valtsitakse kuum segu riide peale. Riidena kasutatakse tavaliselt tugevat puuvillast, takust, sünteeskiust jne. riiet. Riidealusel linoleumi paksus on 2,0- 2,5mm. Aluskihita linoleumid koosnevad 1-3 kihist. Alumine kiht on suurema sideainesisaldusega, pealmine kiht sisaldab rohkem sideainet ja pigmenti. Ühekihilise linoleumi paksus on 1,0-1,5mm, mitmekihilisel 2,0-2,5mm
52. Plastmassidest rullmaterjalid- · Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli kas PVC-põrandakate või linoleum (mis on plastide materjali puhul vale kasutus). · Katusekattematerjalid kujutavad endast sünteetilisi rullmaterjale paksusega 1... 2mm. Nad valmistatakse mingist elastsest vaigust, täitematerjalist ja plastifikaatorist (vajaduse korral ka pigment). PVC-katet paigaldatakse spetsiaalsete puhuritega ning paigaldamisel ei kasutata lahtist tuld. Katusekatte liitekohad keevitatakse kokku. Sageli kasutatakse neid materjale kohtades, kus katusel tuleb kõndida. Libeduse vältimiseks tehakse materjali pealispind sageli reljeefne. · Geomembraanid (geotekstiilid, geosünteedid) kujutavad endast mingi materjali
Kordamine: 1. Nimeta vundamendiplokkide tüüpe. 2. Nimeta vahelae-paneelide tüüpe. 3. Nimeta raudbetoontalade tüüpe nende kuju järgi. 4. Nimeta veel betoontooteid. 10. MÖRDID 137 10.1. Mörtide olemus ja liigid Mörtideks nimetatakse peeneteralisi ehitus-segusid. Mördid koosnevad: veest, peentäitematerjalist, lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad mördis ka puududa. Otstarbe järgi jagunevad mördid: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid), plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma. Mört peab kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab mört kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu abil kinnituvad plaadid seinale või põrandale. Põranda puhul
annaabi.ee 
