Jeanne d'Arc juhtis mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi. 1429 krooniti Charles VII Reimsis Prantsusmaa kuningaks. 1436–1441 vallutasid prantslased tagasi Île-de-France'i. 1451 vallutasid nad tagasi Bordeaux', Cherbourgi ja Bayonne'i. Prantslased lõpetasid sõja 1453 Castilloni lahinguga, milles inglased kaotasid 4000 meest. Vaid Calais linn ja selle lähiümbrus jäi 1559. aastani inglaste valdusesse. 6) Louis XI 7) Rooside sõda (1455–1487) oli sõdade seeria Plantagenetide dünastiasse kuuluva Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel Inglise trooni üle. Mõlemad suguvõsad pidasid ennast kuninga Edward III (1312–1377) järeltulijateks. Kokkupõrget hakati nimetama "rooside sõjaks", kuna Lancasteri suguvõsa embleemil oli kujutatud punast roosi, Yorki omal aga valget.1485. aastal pääses Inglismaa troonile Henry VII (Tudorite dünastiast), millega sõda põhimõtteliselt ka lõppes, viimane lahing peeti 1487. 8) Avioni vangipõlv-1309
Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvalt väiksemaks Inglise parlamendi omast. Edward III trooninõudlemine ja Saja-aastase sõja algus - Edward III Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Philippe IV oli Kapetingide soost Prantsusmaa kuningas aastatel 1285-1314. Peale teda olid tema kolm poega järgemööda troonil, kuid kellelgi ei olnud meessoost järeltulijat. Philippe'i tütar
Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ja kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi, ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvald väiksemaks Inglise parlamendi omast. EDWARD III TROONINÕUDMINE JA SAJA-AASTASE SÕJA ALGUS: Edward III- Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne’I hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja aastane sõda), kus saavutas alguses edu, kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa valdused peale väheste rannikulinnade. Sõja ajendiks oli prantsuse troonijärglase küsimus. Edward III kutsus Philippe VI kahevõitlusele, kuid too keeldus, öeldes, et Edward III omab maad Prantsusmaal ja on seega tema vasall ning oma vasalliga kahevõitlusesse astuda on alandav
lõpetades väikerüütlitega. Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvalt väiksemaks Inglise parlamendi omast. Edward III trooninõudlemine ja Saja-aastase sõja algus - Edward III Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Philippe IV oli Kapetingide soost Prantsusmaa kuningas aastatel 1285-1314. Peale teda olid tema kolm poega järgemööda troonil, kuid kellelgi ei olnud meessoost järeltulijat
Käis reisidel ka veel oma valitsusajal. Arvatakse, et kuskil 1050-51 on ta uuesti lubanud oma emapoolsele sugulasele Williamile, et see saab trooni endale, kui ta ise sureb. William I Vallutaja (surm 1087) ja Normandia dünastia. Pani aluse normannide dünastiale Inglismaal. Oli väga paks. Suri ootamatult ning tahtmatult. Oma vanimale pojale ei lubanud ta Inglismaad, vaid Normandia hertsogi tiitlit. Neljas laps William II sai kuningaks. Normandia dünastia läks sujuvalt üle Plantagenetide dünastiaks. Magna Carta (Suur Vabadustekiri): John Maata (1199-1216) valitsusaeg. 1204 kaotas Inglismaa (John) sõja käigus Normandia. Bouvines’ lahing 1214 - üritas Normandiat tagasi saada, kuid sai Prantsuse kuningalt Philippe II Augustuselt ka siis lüüa. Peale seda oli reaalne oht et Inglismaa kaotab end üldse Prantsusmaale. Konflikt paavstiga: John oli sattunud (kogu Inglismaa) kirikuvande alla. Oli keeldunud 1207
1291 vallutasid seldzhukid Akka – viimase ristisõdijate tugipunkti mandril, sellega olid ristisõjad lõppenud. 3. Rahvusriikide kujunemise algus Lääne-Euroopas Laias laastus jagunes läänekristlik Euroopa kaheks: 1) Lääne-Euroopa, kus suhteliselt varakult hakkasid välja kujunema tänaste rahvusriikide alged üsna tugeva keskvõimuga, 2) Kesk/Vahe/Ida-Euroopa, esmajärjekorras Saksa-Rooma ala, kus säilis killustatus. Inglismaa Inglismaal oli Plantagenetide dünastia võim algusest peale – alates William Vallutaja võimuletulekust 1066 – tugev ja riik oli suhteliselt tsentraliseeritud. Siiski piiras kuningavõimu Magna Charta. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tudorid, kuningas Henry VIII muutis ühtseks, enam-vähem absolutistlikuks riigiks, ehkki äärmuslikku absolutismi nagu Louis XIV aegsel Prantsusmaal ei kujunenud kunagi. Prantsusmaa Kapetingide dünastia võim oli alul üsna nõrk (Burgundia, Normandia, Bretagne,
annaabi.ee 
