Valgusolud Võrtsjärves Vette jõudvat valgust kasutavad nii taimed kui ka loomad. Veetaimed, sealhulgas mikroskoopilised vetikad, kasutavad valgusenergiat fotosünteesiks, millel põhineb kogu bioloogiline aineringe. Loomadele on valgus vajalik eelkõige ümbruses orienteerumiseks ja saagi nägemiseks. Vees nagu maismaalgi sõltuvad valgusolud ilmast ja aastaajast, kuid igale veekogule ainuomase valgusreziimi kujundavad vees sisalduvad lahustunud ained ja hõljum. Kuigi Maale jõuab elektromagnetkiirguse lai spekter, kasutavad nii taimed kui ka loomad sellest vaid kitsast ja peaaegu kattuvat lainepikkuste vahemikku (Masing, 1992), mida nägemisaistingu tekitajana nimetatakse nähtavaks valguseks ja taimede seisukohalt foto -sünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). Päikesekiirguse, vee pinnaomaduste ja vee optiliste omaduste koostoime tagajärjel kujuneb välja veekogule iseloomulik valgusväli s.o valguse spektraalne sügavusjaotus
Läänemere plankton Õppejõud Kai Piirsoo Läänemere planktoni uurimise ajalugu 19. saj. keskpaik - 20. saj. algus. Uuringute üldiseloom: floristilised ja faunistilised. · Esimene mere-ekspeditsioon Eesti vetes, kus koguti ka planktonit, toimus 1884.a. · E. Eichwald tööd 1847-52: käsitlevad ränivetikaid, makrovetikaid, veeõitsengut. · Grimm uuris 1877.a
Mg sisaldus vees ületab reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Karedust põhjustavad katioonid, mis moodustavad seebiga lahustumatuid ühendeid. Ca ja Mg on peamised kareduse tekitajad siseveekogudes. Mööduv e. karbonaatne karedus ja püsiv karedus, mida põhjustavad kahevalentsete katioonide sulfaadid ja kloriidid. · Üldkaredust mõõdetakse kui Ca+Mg · Karedus aluselisus Sulfaadid Lähevad käiku, kui lõpeb hapnik. Sulfaate redutseerivad bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina org. ainete oksüdeerimisel anaer. Tingimustes. Mädamunahais. Kloriidsed veed levivad ariidses kliimas. Parasvöötmes ei ole domineerivad, v.a. mõnedes merelise tekkega järvedes. Kloriide leidub rohkesti olmereovees (inimkaasleja ioon) Kontsentratsioon Eesti pinnavetes mitmekordistus 1980-ndatel aastatel. Kloriidid mõjutavad organismide osmoregulatsiooni, kuid ainevahetuslik tarve nende järele on tühine ega muuda
põhjavesi). Mida sisaldab looduslik vesi lahustunud soolad, vees hõljuvad tahked osakesed, lahustunud gaasid, kolloidid (pole tahked, ega täielikult lahustunud) Mis on biogeenid, mil viisil satuvad veekogudesse on fosfori ja lämmastiku mineraalsed ühendid, allikaks on uhteveed ning lagunevad organismid. Mis on seston, millest koosneb vees tahkel kujul hõljuv hägu, mineraalne sete, muda, liiv, savi, orgaaniline plankton, taimede ja loomade jäänused, elus kalad jms Millest sõltub ainete sissekanne veekogudesse - nende sisaldusest veekogu ümbritsevas pinnases (pinnakate), see omakorda aluspõhjast, nende lahustuvusest. P-ühendid vähelahustuvad, N-ühendid hästilahustuvad *veereziimist valglal: sademete hulk; kas pinnase taimestik hoiab vett kinni. Puhvertsoonid rohustu või põõsastik neelavad väetised, mis muidu vihma- ja lume-sulaveega ilma rohukamarata kaldalt sisse voolaksid
ei pea organismid vees ületama gravitatsioonijõudusid. Vesikeskkond on õhukeskkonnast viskoossem umbes 100 korda, see tähendab, et vees liikudes tuleb ületada palju suuremaid takistusi kui õhus. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb. Näiteks vesikirbule mõjub hõõrdetegur tugevamini, kuna ta on väike. Viskoossust ( hoo ja vee suhet) arvutatakse REYNHOLSI arvu abil. Elusorganismid vesikeskkonnas Eristatakse kolme kooslust: 1)avamere belaagiline - plankton (hõljum) ja nekton (ujuv) Plankton on liikumisvõimetute ja väheliikuvate organismide kogum. Nekton on avameres aktiivselt ujuvate organismide kogum, kes suudavad ületada ka lainetused. 2)põhjakooslus - põhjasetete sees või peal elavad organismid (bentilised) 3)äärevööndi kooslused - suhteliselt madalas vees; palju on kinnituvaid veetaimi Kõik kooslused on olemas peaaegu kõikides, aga erinevates proportsioonides. Jõgedes on domineerivaks äärevööndi kooslused
Plankton Läänemeres Mis on plankton? Plankton ehk hõljum on veekogudes hõljuvate väikeste organismide kogum. Planktilised on organismid, kes ei ole võimelised hoovustele ega lainetele vastupanu osutama. Jaotamine Planktilise faasi kestvuse järgi. Suuruse järgi. Toitumise järgi. Elukeskkonna järgi. Planktilise faasi kestvus Planktonit saab jagada kahte rühma: holoplankton ja meroplankton. Holoplanktoni rühma kuuluvad organismid, kes on planktilised terve oma elutsükli vältel
1459 Vee- ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia erialal PKI MAG 423 Tartu 2014 Kreeka keeles tähendab φυτόν (fütos) taime ja πλαγκτός (planktos) ekslevat või triivivat, mis annab kokku ekslev või triiviv taim. Fütoplanktoni osatähtsus maailmameres seisneb selle fotosünteesimise võimes, mille käigus toodetakse ligilähedaselt pool, kogu aastasest maakera esmasest orgaanilise aine biomassist. Taimne plankton on peamiselt toidubaasiks madlamal troofilisel astmel asuvatele organismidele, kellest toituvad kõrgemal toiduahelas olevad organismid, mõjutades seega kogu vee- elustikku. Niimoodi määrab fütoplankton maailma ookeanide kalasaagikuse ülemise piiri ja sealse ökosüsteemi funktsioneerimise. Eelnevat arvestades tuleks fütoplanktoni vähenemis trendi ookeanides tõsiselt võtta, sest selle biotoobiks on õhuke eufootiline, pinnapealne
Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud:
Väga oluline on veekogu ökoloogilise seisundi hindamisel leida uuritavale veekogule omased eripärad, peamiste ökoloogiliste protsesside olemus ja intensiivsus. Näiteks on oluline kindlaks teha, kas veekogu produktsioon baseerub laguahelale või sünteesiahelale. Teine näide: kas veekogus on valdav klassikaline toiduahel või on valdav näiteks nn. detriidiahel *Järve veevahetus, järve potentsiaalne reostuskoormus, hüdrokeemia, mikrobioloogia, suurtaimestik, fütoplankton, zooplankton. 8.Valik ökoloogilise seisundi abiootilistest näitajatest. Nende seletus. Läbipaistvus ja toitesoolade sisaldus. Veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainetesisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes
satuvad sinna kas veekogu põhjast või veetaimedelt. 25. Enamasti fosfor ja N:P suhe limiteerivad fütoplanktonit, incl sinivetikafloorat magevees. 26. Eesti järvedest on määratud ligi 400 sinivetikaliiki, neist planktilise eluviisiga liike ~100. Eesti suurte jõgede fütoplanktoni liigiline koosseis on mõjutatud vastava veekogu fütoplanktoni liigilisest koosseisust, kust nad alguse saavad. Näiteks Emajõe fütoplankton on mõjutatud Võrtsjärve poolt. 27. Veeõitseng on vees esinevate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku värvuse ja lõhna. Veeõitsengu puhkemiseks on vaja toitesoolade rohkust vees, kõrget veetemperatuuri (20-25°C) ja tuulevaikset ilma. Veeõitsengud kahjustavad põhjataimestikku, muutes vee läbipaistvuse liiga madalaks, mistõttu tekib valguse puudus ja ka kalasid, tekitades neil hapnikupuuduse. Toksiliste veeõitsengute korral satuvad vette
· Veetaimestiku kihistumine · Valguse hulga muutumine aastaajati ja ööpäeva jooksul · Pikapäeva taimed · Lühipäeva taimed · Päevaneutraalsed taimed · Loomade sigimine ja ränne · Aktiivsus öö-ja päevaajal või aastajati Temperatuur: · Elu on võimalik väga äärmuslikel temperatuuridel -200 kraadi kuni +100kraadi ja rohkem · Madalaimat temperatuuri taluvad eosed ja seened, samblad ja samblikud · Kuumataluvamad on bakterid kuumaveeallikates · Temperatuurikõikumistele peavad vastu samblad ja samblikud. · Madalaim temperatuur on mõõdetud 89,2kraadi 21.07.1983 Vostokis Antarktikas · Kõrgeim temperatuur on mõõdetud 57,8kraadi 13.09.1922. aastal EL Azizia´s Liibüas. · Kõigusoojased organismid-väldivad läbikülmumist muutes rakuvedeliku koostist- moodustavad külmumatu vedeliku. · Püsisoojaste loomade talvitumine põhineb ligi füüsilisel/füsioloogilisel või
Veepuhastus Millised on erinevad puhastuse liigid? Lühidalt midagi nende kohta öelda; VT heitveepuhastuse alt. · Biopuhastus mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3 · Füsiko-keemiline ( koagulatsioon, flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon, Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis
e tugev ülekarjatamine. Kannatajateks olid kõik kes sõid taimi. Hundid hakkasid hirvede populatsiooni vähendama. Hirved hakkasid vältima teatuid kohti parkide. Kui ülekarjatamine lõppes, hakkas kooslus taastuma. Lindudega tulid ka putukad. Koprad kujundavad ümber ökosüsteemi, ehitavad jõgedele tammid, muudavad veereziimi, tekivad üleujutused. El tulid juurde veelinnud, kalad, kahepaiksed ja kõik kes on seotud jõega. Raipesööjad karud, kotikad, putukad(kes lagundavad), bakterid ja ussikesed(lõplikud lagundajad). Läbi jõgede muutusele, tekkisid juurde looked jne. Tippkiskja Toitumisuhted Ökosüsteemis Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks orgaanilisi aineid ISE!!! tootja Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikkke orgaanilisi aineid saavad väljast j aise orgaanilist ainet ei sünteesi. Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. (seened, inimesed)tarbija Päikeseenrgia on energiaallikas. Taim võtab soojus/valgsusenergia vastu ja
Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas. Ta on praegu üks dominante Skandinaavia järvedes, Laadogas, Äänisjärves ning Põhja-Ameerika suurtes järvedes. Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton Zooplankton on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn ökoloogilise rühmaga, keda ei ühenda mitte niivõrd sugulus, kui ühine elukeskkond (vesi). Zooplanktonite rühmad on vesikirbulised, keriloomad, aerjalgsed ja rändkarp. Vesikirbulised on zooplanktoni tähtsaim rühm. Toitudes vetikatest ja olles ise toiduks planktontoidulistele kaladele, on nad põhilised veekogu orgaanilise aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse
orgaaniliste ainete sünteesimiseks. Läänemere avaosa pinnakihtides leidub kõige vähem biogeenseid aineid, sest viimaste juurdevool mandrilt jõevetega kui ka sügavamatest veekihtidest vertikaalse regunemise mõjul on üsna piiratud. Suveperioodi, vetikate intensiivse arenemise ajal väheneb biogeensete ainete sisaldus mere avaosa ülakihtides miinimumini. Läänemere mõnedes piirkondades- Rügeni saare, Heli neeme ja Kolka neeme ümbruses ning Eesti looderannikul võib täheldada plankton intensiivsemat arenemist ja planktonitoiduliste kalade suuri kontsentratsioone. Selline nähtus arvatakse olenevat vee intensiivsest segunemisest neis piirkondades, mille mõjul biogeensed ained kanduvad sügavamatest kihtidest valgustatud ülakihtisedde. Toitesoolade pideva juurdevoolu tõttu jõgedest esineb Läänemeres kvantitatiivselt kõige rikkalikum elu säärlõugastes. Läänemere lahed, kus avaldub biogeensete ainete
olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted - mikroorganismide ja teiste organismide suhted - mikroorganismide toime väliskeskkonnale 2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt) päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jne. Bakterite kasvufaasid on: I) lag-faas (lähtefaas) aeg bakteri külvimomendist kasvu alguseni II) Log faas - bakterite arv kasvab III) Statsionaarne faas- tasakaal IV) kasvu lakkamise faas 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
