11) kus C – summaarsed kulud seoses kompenseerimisega CK – summaarsed kapitalikulud (investeerimiskulud) CT – summaarsed tegevuskulud (käidu- ja hooldekulud ning võrgu- kadude maksumus) hindamisperioodil Tuleb silmas pidada, et tingimuses (3.11) tuleb hinnata kõigi võrreldavate arenguvariantidega seotud tulude ja kulude nüüdisväärtusi üle nn hindamis- perioodi, s.t kõik hindamisperioodil esinevad tulud ja kulud tuleb ajaldada planeerimisperioodi lähteaastale. Kuna tegevuskulud on jaotatud üle seadmete eluea, peaks põhimõtteliselt hindamisperioodi pikkuseks olema planeerimis- periood pluss viimasena käiku antud objekti eluiga. Siiski pole otstarbekas võtta hindamisperioodi pikkuseks üle 25-30 aasta. Ühest küljest muutuvad kaugemate aastate tulude-kulude nüüdisväärtused tühisteks võrreldes kogutu- lude-kuludega, teisest küljest on pikemaks perioodiks prognoositud näitajad äärmiselt vähe usaldusväärsed
tööintensiivsed. Kapitaliintensiivse tehnoloogia puhul kasutatakse tootmiseks suhteliselt palju kapitali ning vähe tööd. Tööintensiivne tehnoloogia kasutab suhteliselt suures koguses tööd ja väikeses koguses kapitali. Selleks, et maksimeerida kasumit peab ettevõte kasutama mitte ainult tehnoloogiliselt efektiivset tehnoloogiat vaid ka majanduslikult efektiivset tehnoloogiat. Lisaks sellele sõltuvad ettevõtte võimalused ka planeerimisperioodi pikkusest. Ettevõttel mis soovib muuta oma toodangut üleöö on selleks tunduvalt vähem võimalusi kui ettevõttel, mis teeb analoogse otsuse pikemat perioodi silmas pidades. Uurimaks, kuidas ettevõtte tehnoloogiapiirang mõjutab tootmist, vaadeldakse eraldi nii lühiajalist kui pikaajalist perioodi. Lühiajaliselt vaadeldakse sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta.
taktikaline plaan; detailne tegevuskava; eelarve; vastutus. 4. Rakendamine: planeeritu viiakse ellu; turundusjuhi ülesanne on planeerida, organiseerida, koordineerida, motiveerida, delegeerida ja kontrollida. 5. Kontrollimine: kontrolli viiakse läbi jooksvalt ja pidevalt; iga planeerimisperioodi lõppedes kontrollitakse eesmärkide saavutamist ja analüüsitakse saadud tulemusi. TODO: Kirjeldada etappide sisu Turunduse starteegilise juhtimise protsess sisaldab seitset etappi: 1. Ettevõtte visiooni ja missiooni defineerimine 2. Strateegiliste äriüksuste moodustamine 3. Turunduseesmärkide püstitamine 4. Situatsiooni analüüsimine 5. Turundusstrateegia koostamine 6
9 Turunduse planeerimine lähtub seatud eesmärkidest. Planeerimise käigus otsustatakse: – strateegia valik, taktikalised plaanid, detailne tegevuskava, eelarve ja vastutus Rakendamise etapis viiakse planeeritu ellu. Muutuste juhtimine. Turundusjuhi ülesanne on planeerida, organiseerida, koordineerida, motiveerida, delegeerida ja kontrollida Turunduse kontrolli viiakse läbi jooksvalt ja pidevalt. Iga planeerimisperioodi lõppedes kontrollitakse eesmärkide saavutamist ja analüüsitakse saadud tulemusi Tegemist on järjepideva ringlusega, kontrolli lõpedes alustatakse taas analüüsiga jne. 2. SUHTETURUNDUS Põhimõisted: 1) Suhteturundus, suhtekonseptsioon Suhteturundus on strateegia, millega luuakse, hoitakse ja parandatakse kliendisuhteid. (L.Berry) Suhteturunduse eesmärgiks on arendada ja hoida firma ja tema klientide vahelisi kestvaid ja mõlemale tulutoovaid suhteid. (S.Rapp ja T.L
suhteliselt palju kapitali ning vähe tööd. Tööintensiivne tehnoloogia kasutab suhteliselt suures koguses tööd ja väikeses koguses kapitali. Selleks, et maksimeerida kasumit peab ettevõte kasutama mitte ainult tehnoloogiliselt efektiivset tehnoloogiat, vaid ka majanduslikult efektiivset tehnoloogiat. Lisaks sellele 45 sõltuvad ettevõtte võimalused ka planeerimisperioodi pikkusest. Ettevõttel, mis soovib muuta oma toodangut üleöö, on selleks tunduvalt vähem võimalusi kui ettevõttel, mis teeb analoogse otsuse pikemat perioodi silmas pidades. Uurimaks, kuidas ettevõtte tehnoloogiapiirang mõjutab tootmist, vaadeldakse eraldi nii lühiajalist kui pikaajalist perioodi. Lühiajaliselt vaadeldakse sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta.
tööintensiivsed. Kapitaliintensiivse tehnoloogia puhul kasutatakse tootmiseks suhteliselt palju kapitali ning vähe tööd. Tööintensiivne tehnoloogia kasutab suhteliselt suures koguses tööd ja väikeses koguses kapitali. Selleks, et maksimeerida kasumit peab ettevõte kasutama mitte ainult tehnoloogiliselt efektiivset tehnoloogiat vaid ka majanduslikult efektiivset tehnoloogiat. Lisaks sellele sõltuvad ettevõtte võimalused ka planeerimisperioodi pikkusest. Ettevõttel mis soovib muuta oma toodangut üleöö on selleks tunduvalt vähem võimalusi kui ettevõttel, mis teeb analoogse otsuse pikemat perioodi silmas pidades. Uurimaks, kuidas ettevõtte tehnoloogiapiirang mõjutab tootmist, vaadeldakse eraldi nii lühiajalist kui pikaajalist perioodi. Lühiajaliselt vaadeldakse sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta.
motivatsiooni 114 3.Vastassuunaline planeerimine kõigepealt töötab juhtkond välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid koos kõikide juhtimistasandite esindajatega, siis kontrollitakse plaaninäitajate realiseeritavust kõikidel tasanditel ja vajaduse korral viiakse sisse korrektiivid: puudus pikaajalisus. Planeerimisperioodi pikkust ei ole üheselt määratletud st see peaks olema piisavalt pikk, et näidata juhtimispoliitika tulemusi, ent ka nii lühike kui vaja, et hinnanguid saaks langetada rahuldava täpsusega. · Strateegiliselt planeeritakse tulemusi ette 510 aastat, min 3 aastat- firma juhtkond tegeleb nendega · Operatiivne (kuni 12 kuud) ja taktikaline planeerimine (1-5 a) toimub pikaajalise planeerimise tulemuste põhjal,
annaabi.ee 
