isegi kuivada. Sellised puud on vastuvõtlikud putukate (üraskite) rünnakule. Pikne · Pikselöök võib tabada üksikuid puid, tekitades tüvesse või koorde lõhe või purustades kogu puu. Mõnikord võib pikselöögist alguse saada metsatulekahju. Inimese poolt põhjustatud metsakahjustused! Metsade ebaõige majandamine! · Kõik algab kasvukohale sobiliku puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Puude mehaaniline vigastamine! · Raiete ja metsamaterjali väljaveo käigus vigastatud puud on vastuvõtlikud seenhaigustele ja putukkahjuritele. · Rasked metsaveomasinad vigastavad puude juuri, kust saavad alguse juuremädanikud. · Koorehaavandid tüvel on nakkuskohaks puidumädanikele, samuti eelistavad mõned putukad (hiidürask, puiduvaablased) asustada just tüvevigastustega puid.
Paljud metsateadlased peavad inimest ainukeseks tõeliseks kahjuriks metsas! Metsade vale majandamine Valede majandamisvõtete tõttu võib inimene luua metsas olukorra, kus väheneb puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele (nii abiootilistele teguritele kui kahjuritele ja haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Näiteks raielankide ruumilisest ja ajalisest planeerimisest sõltuvad suuresti männikärsakate arvukus ja raiestikele rajatud metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks
1997. aastal rajasid NATO ja Venemaa ning Ukraina ja NATO oma kahepoolse koostöö ametlikumale alusele see tähendab, NATO- Vene alaline ühisnõukogu ja NATO- Ukraina komisjon loodi julgeoleku küsimusi puudutavate regulaarsete konsultatsioonide ja arutelude soodustamiseks. Kohtumistel arutatud küsimused ulatuvad rahuvalvest Balkanil, kriiside lahendamisest ja massihävitusrelvade leviku pidurdamisest kaitsealaste muudatuste, keskkonnakaitse ja tsiviilhädaabi planeerimiseni. Nii Venemaa, kui Ukraina koos teiste partnerriikidega on osalenud NATO rahuvalve missionides Bosnias ja Hertsegovinas. Aastal 1999 peatas Vene Föderatsioon oma osaluse NATO- Vene alalises ühisnõukogus seoses teravate erimeelsustega NATO ostuste osas tegutseda sõjaliselt humanitaarkatastroofi vältimiseks Kosovos. Kui siiski pärast kriisi lõppemist nõusus Venemaa andma vägesid Kosovo rahvusvaheliste relvajõudude koosseisu. Panuse on andnud ka Ukraina